Oleme nüüd Malaisia ida-kaldal Mersingis. Siin peaks novembrist märtsini vihmahooaeg olema. Meile väga sobib - hinnad on madalamad, kauplemisega ei rünnata ja turistid ei tolgenda keset teed.
Hinnad on siin u 10x odavamad kui Austraalias, eriti joogi ja öömaja omad. Naised kannavad tuunikaid, maani samavärvi seelikut selle all ning nokaga pearätikuid. Moslemid. Pilukaid on ka palju, neid ei koini mingi riietus, peaasi, et jube khuulid oleksid, ilulevad iga peegelpildi ees.
Toit on siin hiinalik ja hea, mereannid on odavad. Eile sõin mingeid tillukesi kaheksajalgu ja karpe.
Kohvi serveeritakse kuumana kondenspiimaga, ma neelan kohe keele alla. Kohalikud joovad rohkem külma kohvi jääga. Siin olevat enamus kohtades kraanivesi joodav, jäähirmu meil enam pole.
Homme soidame idakallast mööda ülespoole Kuantanasse, osariigi pealinna, võtame aja maha, et odavaid pakkumisi saada ning siis tahaks mingi kummitava järve juurde minna, olevat kohalike seas jube populaarne ning seal elavad tõelised malaislased, mitte hiinlaste, araablaste ja indialaste järeltulijad.
Istume praegu internetipunktis, kõik ümberringi on pilukad ja mangivad arvutimänge.
Indrek käis hommikul jooksmas ja nägi u poolteisemeetrist varaani! Mõlemad olid higised, aga ainult loom läks merre.
Tegime rannas ilupilte ka:
1 comment:
Te olete imearmsad mu tähelapsed! Õppetunde ja seikluseid...
Kallid!
Post a Comment