
Paks kiilakas vanamees, millega ta sellise kujutamise ara teenis? ;)
Hiiglaslikud (korvaloleval pildil on 46-meetrine), inimsuurused, tillukesed, amuleti-kujud. Igal pool budha. Ilma enam uldse ei saa.
Koiki ta suuri kujusid kaivad turistide hordid vaatamas ja pildistamas. Kujud on asetatud kaunite nikerdustega kullatud templitesse ja linna tahtsaimatele poodiumitele. Kohalike meelest neid lihtsalt peab vaatama. Meie kaisime ka, aga ei pildistanud mitte budhat (ei haara meid eriti), vaid pildistajaid. Oi, kuis poseeritakse :)
Isegi budhakujude valvurid on kunstnike meeli liigutanud. (Indrekul tarkas kaerajaan)

Allolevad hooned on maailmakuulsad. Olgu. Kuld, nikerdused, kaunistused, sadelevad kivid ja varvilised peeglikesed, purskkaevud, veepeegeldused. Ma isegi ei saa oelda, et see koik ILUS oleks. Pigem keeruline, suure ja vasitava taustaga, ulimustriline ja kirju, kaunistus kaunistuse kuljes kinni. Minu silm ei puhka. See pole minu jaoks ilu. Voibolla ongi arhitektuur pigem tarkus kui esteetika.
Meie, turistid, joome nagu siinsele reisimajandusele kohane, ambrist korrega kokat. Ja soovime koigile oma kallitele (ja nendele sopradele ka, kellega nii intensiivselt pole joudnud suhelda) ilusat aasta loppu.
Uus aasta tuleb usna ruttu Kambodzhaga (u 3.jaan)

No comments:
Post a Comment