Siin jäi mul varaani saba pildile, tegelane oli u 80 cm-ne.
Putukad, ussid ja liblikad olid väga ilusat värvi. Mida kaunimad, seda mürgisemad, et suuremad elukad neid ära ei sööks. Nägime erkoranzhi sajajalgset helesinise peaga, türkiissiniseid liblikaid ja helepunast kiili.
Putukad on nii suures metsas suuremad kui tavaliselt. Meie ööbimiskohas märatses lambi ümber hiigelkärbes (u 10cm-ne) ja metsas elasid suured sipelgad.
Tulime oma esimeselt päevaselt matkalt hämaras koju ning mina nägin põõsastes tiigrit! Keerasin otsa ümber ja ütlesin Indrekule, et lähme tagasi. Indrek ei liigutanud vurrugi ja nägi tegelast lähemalt. Hoopis metssiga oli.
Kaks päeva hiljem nägime neil tervel peret, kihutasid meie eest üle tee. Väike notsu järel.
Taman Negaras on ettevalmistatud matkamiseks erineva pikkuse ja raskusega matkaradasid. Mõnedele soovitatakse ainult giidiga minna. Ja kuigi ma alguses nii ei arvanud, tasub seda tõsiselt võtta. Suurte kottidega (igaljuhul peab magamisvarustus ning söök-jook kaasas olema) ja võõral mägisel rajal ikka 5km tunnis ei liigu.
Puud on vihmametsas hiiglaslikud ning taimed suurelehelised ja lopsakad.
Matkajatele on looduse vaatlemiseks dzhunglisse ehitatud ka peidikuid, mis on täiesti normaalsed kanajalgadel majakesed,u 10-12 -kohalised, 2-korruseliste naridega.
Tavaliselt asuvad need majad väikse mäe otsas ja jõe või oja lähedal, et loomad sinna akna alla jooma tuleksid ning neid vaadelda saaks. Lugesime oma äõöüäõöübimiskoha logiraamatut ning seal oli ikka väga erilisi loomi nähtud. Mina ootasin ka nagu hull tapiiri. Aga ei tulnud. :( :( Ainult hirv käis, miljon korda.
No comments:
Post a Comment