Eestis, Šveitsist

Õudsalt tore oli Eestisse jõuda. Isa tuli vastu, ema tegi oma head kastet. Madli ja Kaarel vist tulid ka minu pärast koju. Sõime minu toodud vastikuid juuste.
Kokkuvõte Šveitsist:
*linnades šokolaaditurism
*suurtes poodides megajuustuvalik + proovimisvõimalused
*enamasti ainult kella ja luksuskaupade poed
*LINDT
*ROLEX
*hääletamiseks peab palju aega ja head kaardid olema. Võib hakkama saada ka lihtsalt leppimisvõime ja vastuvõtlikkusega, nii võib veel eriti häid elamusi saada :) Jah, aga aeg ei tohi defitsiit olla!
*Magasime: 6 ööd hostelites
7 ööd õues (neist 4 telgis)
1 öö It piiril Rootis matkajate (nim ennast multisportlasteks) rendimajakeses
1 öö lennujaamas
*Söök: *min 6 kohvitamist
*18x väljas
*7x oma toit

*1 täiesti tasuta päev!
*oleks saanud ka palju odavamalt hakkama, kui oleks soovinud

Zürich, eelviimane päev

Oleme nüüd Danaga viimast korda korralikust kohas (Zürichi noortehostelis, aitäh, Madli, et otsisid!).
Vahepeale on jäänud 3 tasuta ööd kuu peal - 1 campingus, kus me ei maksnud; 2. tamme all ristteel, kui teed enam silm ei seletanud (parim, kuiv ja segamatu sügava unega öö, voib-olla lehmasita pärast:) ja 3. täna mingis parklas Dana ja Maiduga Montreaux ' ja Genfi vahel.
Käisime eile Montreaux jazz-festivalil.
Danale meeldivad veekogud, veelinnud, veeaur ja veelähedased linnad, ja gaasita pudelivesi.
Olen tagasi P kl 17, aga siis ma veedan veel E Valgas- mul tekkis täna Genfis botaanikaaias jälle tahtmine oma lilledega midagi ette votta - humalad on vaja nöörida ja üldse ma ei teagi, mis minu istutatutest kasvama on jäänud voi oitseb.
Nii et siis T olen Tallinnas. Kodus. üksi :(, kui keegi külla ei tule.

Feldkirch, kiiresti kirjapandult

Appi, mind aetakse siit kohe ära (internetist)!
Tegelt olen teel Shveitsi, pole kindel, millal (v-o viimasel päeval?) sinna jõuame.
Kohati me ei pea hääletama, saame kuidagi kellegi huvist meie vastu kuhugi.
Minu tänase päeva kõige tugevam emotsioon: MA HAISEN! :(
Sõin Danaga (solidaarsusest tema laktoosi- ja lihatalumatuse suhtes, või tegelt seltsi pärast?) 2 kalakonservi ära. Mõjus kõigile mu riietele, kuigi ma selles ei püherdanud ega pläkerdanud. Hetk tagasi käisin just kraani all poolte asjadega, aga siin on nii pehme vesi, et pesemine võttis vahu pärast 2x rohkem aega.
Niiskusest tekib ka mingi haisulaadne aura. Selle vastu aitab vist ainult kojutulek.
VIHMA SAJAB! Kogu aeg. Ma ei tea, kas ikka olen selleks valmis, et enam mu reisi ajal päikest ei näe. Aga udu on iseenesest väga ilus. Madli (väikeõde) saatis sõnumi, et teil ka sajab või vähemalt päikest pole? Ja Kaarel (mu väikevend) on ka kuskil jõel...
Ilm mulle tavaliselt hinge ei poe, aga pikalt hallitades ja samas korralikes kohtades käies, tekib küll mingi vingumise või rahulolematuse tunne. (Metsas võiks vabalt vesistuda ja haiseda).
Eile käisime Austriast korra Saksamaal, ööbisime paar km Itaalia piirist ja hetkel 10 km Lichtensteinist. Vingerdame ja kuidagi ei jõua Shveitsi. Aga ega see nii tähtis polegi, meil oli lihtsalt mingit sihtpunkti vaja. Ja koju tuleme lennukiga, see on ka kindlal ajal :)
Kuulge, Olde muusikud, miks ma Tallinnas nii palju sebima pean, te olete ju SUUREPÄRASED ilma minuta? Ma jään siia, uttu.
Minu ootused Danaga eriarvamuste või eraldimineku osas pole täitunud :) Saame superilusti hakkama. Siga ja kägu. Must ja valge.

Neljapaev, .10.juuli

Sel nädalal on mu korterit Tallinnas juba 2 peret vaatamas käinud. Veel ära pole ostetud, aga huvi on ka juba alustuseks hea. Varsti on see möödas. Ja ma olen vaba kui lind(er). Siis ei istu mul mingit rahavõlga kaelas, tahan, ei teeni midagi ja ei maksa midagi :) Hakkan otsast peale taiskasvanuks saama.
Tana käisime Danaga Viini loomaaias, minu teada on see maailma vanim. Kalingradi oma jättis parema mulje. Aga mõnus oli ikkagi. Ma ei tea, mis tundeid Dana labi elas, aga kujutage ise ette, kui ta loomaaias JÄÄTIST SOI!!! Ta ju mitte kunagi ei anna oma laktoosivabadusele alla. Ja nüüd!
Nagin, kuidas marabu nokkis lamba küljest kirpe. Päris valusti hammustas. Tal pikk nokk ka ja huuli ei tohiks olla :) Hakkas kohe säärest kinni ja pures :) Lammas tegi ainult lamba nägu. Ja siis tuli sealsamas aias kaelkirjak ja ajas lambad koju. Kell oli palju.
Karu oli ka selili. Kui teine kogemata kõditas teda jalatalla alt, tõstis käppa nagu aeroobikas.
Hunte ei näinudki, need vist ei talu seda tahumatut karja, neil see ringisebimine palju mõistlikumalt korraldatud.
Oi, tegelt ma ise ka pingutasin tolerantsikeeli. See polnud loomaaed, vaid titepereaed. Liikuma ei mahtunud, sest emad olid vastsündinud ja isegi sündimata lapsed- kõik kohale vedanud. Imelik, kuidas ma küll töötades lapsi fännan, aga loomaaias karjas ei talu :)
Ja nüüd oleme oma hostelis tagasi, tegime kiirnuudleid, ööseks lähme põõsa alla mittesinise Doonau ärde magama. Hommikul hakkama Shveitsi suunas hääletama.
Ema helistas, et keegi tüdruk sai Mt Bloncil täna surma. Mina see polnud (mul on teine nimi :) jm, aga vanemad ikkagi igaks juhuks pidid üle helistama). Mina oleks ka tahtnud ronima minna, aga Danat see eriti ei vaimustanud. Jätan teiseks korraks.
Kuulge, kuidas taepitaehti teha??? Sellest telegrammitamisest on koerini ("soeida ruttu, koeoen poeleb") ...(tegin peale reisi paranduse j kõrvaldasin telegramm-stiili)
Koik. Nueued mind siin tuekk aega pole.
Teie monulege Eesti parimas soojuses!
Mul on nina pruun.

Kolmapaev, 9.juuli, VIIN

Viin
Me hommikuti molutame, s.t pohiliselt mina. Telk on nii tilluke, et kahekesi nagunii midagi korraga tegema ei mahu. Dana teeb KÕIK hommikused liigutused ära ja kui ta on täiesti valmis, hakkan mina mõtlema, kas peaks varbaid sirutama jne. Seega, hommikud on pikad. Minu juhtmed ka. Mulle ei jää MITTE ÜKSKI nimi meelde. Kui Danat poleks... siis ma käiks märkmikuga ringi, mis poleks ju ka nii hull.
Läksime tänaseks ööks hostelisse. Vaba kohta polnudki nii kerge leida...
Põhiliselt kulus tänane päev kõndimise peale. Otsisime Danale sandaale ja boisid. Ja ei saanud veel. Tal on tegelt Eestis koik välja otsitud, tuleb ainult poed leida ja üle vaadata.
JA TÄNANE ÄMBER:
üks tõesti väga hea müügimees, kes esitles ennast kui Mozart :{ , suutiski meid panna ooperisse pileteid ostma. Tegelt see oli Mozarti hittide kontsert. Ma lihtsalt olen hämmastunud, kui võimetu ma teatud veenmise suhtes olen. See mees kasutas ka vaehemalt 5-6 müümisnippi, mida ma ju tean, aga mis siiski mojuvad. OEH. Lammas. No näiteks see, et kuidas saaks käia Itaalias pitsat söömata... nagu Viinis ilma ooperita. Ma olen nõus. AGA MUL ISIKLIKULT POLE MOZARTI SUHTES MITTE MINGIT TÕMMET! Ta on nagu enamus klassikuid palju pikki mõttetuid vaheosasid isegi headele lugudele teinud. Ja mina pole kunagi normaalselt Mozartit mängida osanud. Me lihtsalt ei klapi.
Aga me läksime kontserdile. Ma ei kahetse. Huvitav oli juba publikutki jälgida. Ja seda, kuidas dirigent ja orkester lambakarja paneb seda tundma, mida ise tahab. See rahvaste paabel ooperiteatris oli minu jaoks esimene kogemus elus. Selja taga jaapanlane nipsutas kaasa (Mozartile!!!), fotokad klõpsisid ja nende nupud tegid õrnu signaale, kõrval mustanahaline selgitas kõva häälega oma peibele orkestripille ja vilistas plaksutamise ajal. See oli tõeliselt KERGE meelelahutus neile. Ise käisin küll enne kontserti kodus pluusi vahetamas ja Dana ostis isegi kingad. Mingi distans ja lugupidamine oli sealses ohustikus puudu. Aga siiski, huvitav.
Naiteks Dead Can Dance Riia Ooperiteatris oli juba koha pärast kohutavalt tugev elamus. Ja mitteväline. Külmavarinad tulid peale. Inimesed hoidsid hinge kinni.
Õhtu
Kaisime Danaga ühe Viini sümboli- vaateratta peal, pidi maailma vanim olema. Tehtud! Mõnus leebe kogemus.
Ja siis oleks tahtnud kohe okserattale minna (ümberringi oli lõbustuspark), aga kuna mul on kolm neeru ja seega ka kolm neerupealist, võtsime keskmise loksutamisega karusselli.

Poola musidest

Muide, poolakad teevad lahkumisel kaela peale (kallistuse osana) musi. JA ÄRGE SIIN ARVAKE, ET NII AINULT MEHED TEEVAD!!! :) Proovisin. Selline komme vist. Nagu venelastel (vanasti) suu- ja põsevärk. Aga minu teel olid ka ainult meeldivad inimesed!
Mulle väga meeldis! Üldse ma olen igasuguse helluse poolt! :) Ega ma ilmaasjata lastega ei tööta.

Teisipaev, 8.juuli

Hommikul käisime Wieliczka soolakaevanduses. Ma väga ootasin seda, aga tegelt ei saanud seda, mida lootsin. No mulle oleks muidugi meeldinud roomata või pugeda või vähemalt näha silti "edasiminek ainult omal vastutusel" (nagu Piusal), aga eks nad peavad turistidele kindlustunde tagama. Kõndisime 50 korrust maa alla ja edasi ekskursioonina läbi kambrite. Huvitav oli küll ja soolahais pidi ka tervislik olema, aga ikkagi... Minul peale speleoloogia raamatu lugemist on mingi kange isu sisse jäänud. Kunagi lähen ja poen! Jah, Piusa üle-tee-koopad pakuvad rohkem kui need turistidele näidatavad soolakäigud.
Lõunal püüdsime Krakowist Viini poole hääletama hakata. Linnast oli tõeliselt nõme välja saada. Seisime ühes bussipeatuses ja hääletasime vaheldumisi. Reeglina saab Dana autod pidama, aga seekord vaatasin mina kilomeetri kauguselt rekajuhile tugevalt otse silma ja see võttiski vaesekesed peale. 1:4 Dana kasuks. Sõitsime küll täiesti vastupidises suunas :), aga hääletamise jaoks oli see parem variant kui edaspidi 2 km tagant ümberistumisi orgunnida.
Igaljuhul sõitsime 4 autoga põhimotteliselt 10 km kaupa. Meid pandi maha valgusfooride juures või kiirteede ristumiskohtades (s.t pidime turnima ja kõndima teistele tee-tasanditele) ja ükski normaalne inimene ei taha ju pidurdada, aga no meist hakkab alati mõnel kahju :)
Ja siis, kui hakkas hämarduma ja me Danaga kokku leppisime, et sõidame enne telkimist u 30 km veel (ehk üle Poola Tšehhi piiri), siis peatas üks kaubik meie kõrval kinni, kuigi me ei hääletanud, ja sõitis OTSE VIINI. Seekord suhtles Dana, mina vajusin kuskile alfa-lainetesse.
Viinis ööbisime ilusa sinise Doonau saarel puude ja põõsaste vahel. Kuigi telk eelmisest vihmast haises (2 päeva mul avamata kotis, ilmad soojad), oli väga mõnus öö.

Krakowist Viini

Terve eilse päva kollasime Krakowis. Dana tõmbas mingi sinisilmse maailmaränduri ligi ja nii oli meil pausideta 9 tundi inglise keelt. Kui ma koju tulen, lähen sohu ja terve päev ei räägi mitte ühtegi sõna, siis tulen tööle ja ainult naeratan :) Aga tegelt oli väga tore päev. Ja see tegelane nüüd meil meelest ka ei lahe, pea käib lausa ringi.
Praegu, kui ma enda kola kotti panen, hakkame soolakaevandusse minema (nime ma ei mäleta, see on Dana võimekuses, aga see algas V-ga ja edasi tuli hulk susinat). Õhtul hakkame häälatama. Andsin Danale alla ja me ei lähegi Oravat pidi Slovakkiast, vaid OTSETEID pidi :(Mul oli Zakopane ja Slovakkiaga mingi kinnisidee moodi asi.
Täna me Viini ei joua, arvatavasti magame kuskil külakeses kellegi hoovi peal telgis.
Nii et kui täna jalle peaks välja ilmuma mingi illusioonsööming, millest ma NÜÜD ÄKKI esimest korda kuulen, siis mul pole levi, mind ei saa kätte. Aga eilse hästi kiire reageerimise eest saadan PRITALE, KADILE ja JOHANNALE Poola musi! Ja ma olen siin reisil Olde suhtes sama olemas kui Eestis, nagu näha. Ma pole kõigile jõudnud teatada, et ära kolisin, nii et helistage siis aga julgesti mulle :) (V.A MÄNGUDE ÄRAÜTLEMISED)
Vot
Lahen nüüd ära.
:)
Et teil seal ikka soe ja mõnus oleks! Ma olen siin kade, et teil valged ööd on! Muu mind veel tagasi ei tõmba! :)

Krakowini, 7.juulini

Poola keeles taepitaehti pole, telegrammin.
Joudsime Danaga just Krakowisse, lasime end uember veenda, et ikka hostelis peab magama.
Need, kes meid peale on voetnud, ei suuda kuell aera imestada, kuidas me ometi haeletades Shveitsi kavatseme jouda ja miks me telgis magame. Imelik.
Meil on taenasest Danaga vaelja kujunenud toeoejaotus: Dana haeaeletab (mina loen sel ajal, teda lihtsalt TOESTI voetakse paremini ja poolakatele ta kangesti meeldib) ja mina siis raeaegin terve tee autojuhiga, Danal pole suus vene keelt.
Laup oli vaega aikeseline, taena (puhap) jube palav, aga eks me liigume jaerjest louna poole ka.
Muideks, nii kui ma Poola joudsin, lubasin endale vaikse naeaermesupi, s.o kohalik rahvustoit, kas udarast voi maost, ma pole taepselt aru saanud. Seekord oeoekima ei ajanud.
Nii hea on puhata!