Hommikul käisime Wieliczka soolakaevanduses. Ma väga ootasin seda, aga tegelt ei saanud seda, mida lootsin. No mulle oleks muidugi meeldinud roomata või pugeda või vähemalt näha silti "edasiminek ainult omal vastutusel" (nagu Piusal), aga eks nad peavad turistidele kindlustunde tagama. Kõndisime 50 korrust maa alla ja edasi ekskursioonina läbi kambrite. Huvitav oli küll ja soolahais pidi ka tervislik olema, aga ikkagi... Minul peale speleoloogia raamatu lugemist on mingi kange isu sisse jäänud. Kunagi lähen ja poen! Jah, Piusa üle-tee-koopad pakuvad rohkem kui need turistidele näidatavad soolakäigud.
Lõunal püüdsime Krakowist Viini poole hääletama hakata. Linnast oli tõeliselt nõme välja saada. Seisime ühes bussipeatuses ja hääletasime vaheldumisi. Reeglina saab Dana autod pidama, aga seekord vaatasin mina kilomeetri kauguselt rekajuhile tugevalt otse silma ja see võttiski vaesekesed peale. 1:4 Dana kasuks. Sõitsime küll täiesti vastupidises suunas :), aga hääletamise jaoks oli see parem variant kui edaspidi 2 km tagant ümberistumisi orgunnida.
Igaljuhul sõitsime 4 autoga põhimotteliselt 10 km kaupa. Meid pandi maha valgusfooride juures või kiirteede ristumiskohtades (s.t pidime turnima ja kõndima teistele tee-tasanditele) ja ükski normaalne inimene ei taha ju pidurdada, aga no meist hakkab alati mõnel kahju :)
Ja siis, kui hakkas hämarduma ja me Danaga kokku leppisime, et sõidame enne telkimist u 30 km veel (ehk üle Poola Tšehhi piiri), siis peatas üks kaubik meie kõrval kinni, kuigi me ei hääletanud, ja sõitis OTSE VIINI. Seekord suhtles Dana, mina vajusin kuskile alfa-lainetesse.
Viinis ööbisime ilusa sinise Doonau saarel puude ja põõsaste vahel. Kuigi telk eelmisest vihmast haises (2 päeva mul avamata kotis, ilmad soojad), oli väga mõnus öö.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment