6,5 n"adalat oli mul koik absoluutselt parimas korras ja n"u"ud olen lopuks haige. Ma teadsin juba Eestis, et tulen just Indiasse (siin on valida erinevaid kohuhaigusi) ning mul on ilmatu hulk vaba aega, et rahulikult voodis lesides haigust j"algida. N"u"ud ongi nii. 80% olen oma olukorraga rahul.
Kui kangesti pohjendusi vaja, siis mul on neid pakkud k"ull:
MU IMMUUNSUS ON N~ORGEM, KUNA:
*Ilmamuutus - Mysores sadas paar p"aeva ja keeras k"ulma pealt j"alle kuumaks, teie moistes dushiruumist leiliruumi. Koik kohalikud on nagu uimased k"arbsed, magavad poodides ja ei t"ulita mind t"anavatel. Haigeid on ka rohkem, kuuldavasti.
* Ma tulin kohutava ~ohusaastega Mumbaist ja Varanasist
* Ma soin viimasel ajal ebaregulaarselt ja ostsin t"anavalt mahla, mis vois pooleks kraaniveega olla. Siiani pole toit mu f"u"usises reaktsioone tekitanud. Edaspidi siis olen j"alle vastik valge turist, kes iga pauku kardab.
* Ma olen hulkumisest hetkel v"asinud ja tahan lesida, siin on soe ja odav ja t"o"ol ei pea k"aima
* Ma kardan koju tulla - mul pole talveriideid; Tallinnas elamist (pean valilima, head inimesed pakuvad k"ull); mind ootab j~oulu-t"o"ouputus; mis t"o"od ma lisaks muusiku omale tegema hakkan ning mis ajast?; kas keegi mulle lennujaama vastu tuleb (siin Indias "uksiolemist nautides ma siiski kardan Eestisse tulles esimese p"aeva t"uhjust, erinevust ja pikka "o"od); mul on selline ahmimise tunne - nii palju j"ai Indias tegemata (see on mul paljas "uhiskonna surve igal pool vaatamisv"a"arsuste juures k"aia ning linnukesi korjata, kuidas see mind k"ull praegu puudatada suutis???)
MA SIISKI "ULIV"AGA TAHAN OMA VANEMAID, ~OEKEST, L"AHEDASI JA KALLEID SOPRU N"AHA! Minu hirmud ei takista igatsust teie j"argi.
---------------
Olen praegu voodis pikali. Imelik ja omaette monus tunne on palavik - tunnetad kogu keha ja igalt poolt tahaks sirutada.
Propeller laes on mul vaiki keeratud, "o"olamp poleb, korvalmajast ehk mosheest mees laulab mulle 5x p"aevas gregooriuse koraali sarnast viisijuppi, ma polegi kunagi varem nii ilusat kuulnud. Paar s"a"aske ilmuvad aerg-ajalt v"alja ja teevad "umber minu sightseeingut, mind s"o"onud nad paregu pole, nad on ka v"aga pirtsakad, igast kuuma tundmatute lisanditega verd nad ei taha. Porandal loivab 5 cm-ne prussakas, v"aiksemaid on ka igas nurgas. Kui ma magama juhtun, tuleb teisest korvalmajast ehk kinost kurba ja ilusat filmimuusikat. Siis liigutab minu haiges kehas melanhoolialihas.
-------------------
L"ahen t"ana ohtul voi homme hommikul arsti juurde, enne teen veits uurimist"o"od, kes on usaldusv"a"arne.
Ema nou l"aheb ka alati l"abi s"udame!
Sunday, November 30, 2008
Thursday, November 27, 2008
P"aevitamisest
Minult on mitmed sobrad k"usinud, kui pruun ma siis juba olen. Sama valge kui teie! Kohalike kombed ei luba l"uhikest roivastust kanda (tullakse muidu kohe katsuma) ning p"aevitamise mottest nad aru ei saa. Valged turistid veedavad omna puhkuse Goa randades, seal voib toesti ka bikiinides lesida. Mujal Indias sellist asja naljalt ei leia. Ja ma kasutan p"aiksekreemi, ei taha punase voi s"ugavpruuni ninaga ringi k"aia.
Mumbay terrorist eemal
Tulin just paar p"aeva tagasi Mumbaist, oli palju tegemist VT-rongijaamas, kus n"u"ud koige hullemad terrorir"unnakud toimuvad. J"argmine n"adal pean sinna tagasi minema, et koju hakata tulema. Selleks ajaks peaks rahulik elu taastatud olema.
-------------
Kohalikud olid "o"o l"abi telekate ees. Koikvoimalikud kanalid kandsid toimuvat "ule ning reporterid ronisid kohtadesse, kust natukenegi ohu l~ohna tunda oli. T"aitsa hirm hakkas nende p"arast. Vahepeal neil h"a"al katkes, suured paugud k"aisid, natuke vaikust ja j"alle "uhendus. Telepilt p"u"udis haarata koike, mis v"ahegi voimalik. Kui midagi n"aidata polnud, hakati otsast peale. P"aris h"airiv. Mul sai tunni ajaga villand.
-----------
Kohalikud on shokeeritud, kuid ei saa ka "utlemata j"atta, et v"aga ponevil. Nagu meil pronkssoduri aegu. See koik on "uhtaegu hirmutav ja ponev. Ning "arge teie seal Eestiski p"u"udke eitada, et te aprillis uusi uudiseid ja s"undmusi ei oodanud ning "arevust ei tundnud, kui midagi teatada oli.
------------
Lugesin postimees.ee kommentaare. Meil ollakse ikka harjunud islamit s"u"udistama. Ma pole sellega nous. Inimeste poolt teostatud rumalustel ei pruugi olla mitte mingit seost religiooniga. See on lihtsalt oigustuseks. Siin Indias tunnistatakse nii kohalike huulilt kui meedia poolt terroristid "uskmatuteks" ehk religioonituteks. Igasuguse nn. usus~oja taga on tegelikult iha millegi muu j"arele - voimu, valduste, maa, hirmuga saavutatud lugupidamise jne.
--------------------
Hetkel olen Mysores. Otsustasin selle koha kasuks, kuna siin on soe ja ma tunnen seda paika juba p"aris h"asti. Tean, kus on kingsepp, pagar ja postipakkija-r"atsep. Kindlasti on siin ka turvalisem kui muudes India "uleasutatud linnades. Terroristid valivad r"unnakuteks reeglina suure rahvamassiga kohti.
Ja siia oli mugav ning odav tulla. Kuna isa saatis mulle suht koleda kirja Orissa kristlaste tagakiusamistest (piinamistest, tapmistest ja v"agistamistest), otsustasin sealt isegi mitte rongiga l"abi soita. Tulin lennukiga siia.
-------------
Kohalikud olid "o"o l"abi telekate ees. Koikvoimalikud kanalid kandsid toimuvat "ule ning reporterid ronisid kohtadesse, kust natukenegi ohu l~ohna tunda oli. T"aitsa hirm hakkas nende p"arast. Vahepeal neil h"a"al katkes, suured paugud k"aisid, natuke vaikust ja j"alle "uhendus. Telepilt p"u"udis haarata koike, mis v"ahegi voimalik. Kui midagi n"aidata polnud, hakati otsast peale. P"aris h"airiv. Mul sai tunni ajaga villand.
-----------
Kohalikud on shokeeritud, kuid ei saa ka "utlemata j"atta, et v"aga ponevil. Nagu meil pronkssoduri aegu. See koik on "uhtaegu hirmutav ja ponev. Ning "arge teie seal Eestiski p"u"udke eitada, et te aprillis uusi uudiseid ja s"undmusi ei oodanud ning "arevust ei tundnud, kui midagi teatada oli.
------------
Lugesin postimees.ee kommentaare. Meil ollakse ikka harjunud islamit s"u"udistama. Ma pole sellega nous. Inimeste poolt teostatud rumalustel ei pruugi olla mitte mingit seost religiooniga. See on lihtsalt oigustuseks. Siin Indias tunnistatakse nii kohalike huulilt kui meedia poolt terroristid "uskmatuteks" ehk religioonituteks. Igasuguse nn. usus~oja taga on tegelikult iha millegi muu j"arele - voimu, valduste, maa, hirmuga saavutatud lugupidamise jne.
--------------------
Hetkel olen Mysores. Otsustasin selle koha kasuks, kuna siin on soe ja ma tunnen seda paika juba p"aris h"asti. Tean, kus on kingsepp, pagar ja postipakkija-r"atsep. Kindlasti on siin ka turvalisem kui muudes India "uleasutatud linnades. Terroristid valivad r"unnakuteks reeglina suure rahvamassiga kohti.
Ja siia oli mugav ning odav tulla. Kuna isa saatis mulle suht koleda kirja Orissa kristlaste tagakiusamistest (piinamistest, tapmistest ja v"agistamistest), otsustasin sealt isegi mitte rongiga l"abi soita. Tulin lennukiga siia.
Tuesday, November 18, 2008
Veits hala teile siia lugemisse
L"ahen linde vaatama, Karnalasse. "Arge siis otsige. Ja vaevalt seal levi on.
Olen hetkel juba Mumbays (on "o"o). "Uhe p"aevaga otse India tipust mu alguspunkti. 80 km rongiga ja "ulej"a"anud u 1300 lennukiga.
Tegelt t"anane p"aev oli esimeses pooles "uks igavene h"adap"aev - hommikul magasin sisse, siis kukkusin rongist v"alja, luksvaguni aken ei paistnud korralikult l"abi, Trivandrum (ehk TiruVanaMisIganes) oli t"aiesti mottetu ja kole linn, ma ei leidnud kuskilt normaalset s"o"ogikohta ning ma ei saanud MITTE KUSKIL broneerida ohtuks Mumbay ja 2 j"argmiseks p"aevaks Karnala linnupargi "o"omaja. Koige tagatipuks hakkas veel vihma ka sadama, otse l"araki mu niigi m"arjale nahale. Ma olin niiiiiiiiiiiiiiiiiii solvunud, et ...hakkasin naerma.
Ja siis rikkusid head asjad kogu halva "ara.
L"aksin alguspunkti ehk rongijaama tagasi. Seal oli muidugi kohe restoran, soin head toitu, votsin oma tshumadani ja tahtsin minna oma kokkulepitud riksha peale, aga mu sohver oli kadunud. Votsin siis uue, see oli palju odavam, kui minu oma oleks olnud! Lennujaamas koik sujus, turvamees oli volutud mu Kadri-nimest (ma ei tea, miks, ta polnud moslem) ja katsuja-turvamutt imestas j"alle mu "uksir"annet, et kas ma ei karda (tema peaks kartma, see on ju imelik siin maal, et keegi k"aib "uksi; j"arelikult ma voiks vabalt ohtlik olla, s"u"udimatu pommipanija n"aiteks).
Lennukis sain magada ja tohutult palju s"u"ua. Lahe see aasia s"usteem, et kui midagi tellid, siis kantakse sama hinna eest nii palju seda asja ette, kui v"ahegi kanda jouad. Mina muidugi olen selle kasvatusega, et (maailmas lapsed n"algivad!) toitu ei tohi j"arele j"atta. Ja siin muudkui kuhjatakse mulle "uha uuesti ja uuesti ette. Hea toit on ka.
Lennukist maha tulles smuugeldati mind mingisse lukshotelli. Ma olin onneks v"alja moelnud maksimumhinna, mida olen nous Mumbays maksma. Tegelt oli see koht kallim, aga kliente oli vaja. N"u"ud olengi a/c-ga toas, kus on korralik s"a"asetorje, desinfitseeritud vetsupott, paber, seep. shampoon ja isegi kinnises pakendis nuustik! Ja oma laua pealt leidsin esma-abi pakikese, mis ei sisalda k"ull midagi meditsiinilist (seda on mul endalgi), vaid niite ja noelu ja klambreid. Mul oligi neid vaja. Kuigi, just t"ana leidsin esimest korda India aja jooksul niidipoe (Trivandrumis). Mul seelik ja kleit veits omblustest lahti.
Ja homme l"ahen siis lennukast linnukasse.
T'ukk aega siia ei satu.
Olen hetkel juba Mumbays (on "o"o). "Uhe p"aevaga otse India tipust mu alguspunkti. 80 km rongiga ja "ulej"a"anud u 1300 lennukiga.
Tegelt t"anane p"aev oli esimeses pooles "uks igavene h"adap"aev - hommikul magasin sisse, siis kukkusin rongist v"alja, luksvaguni aken ei paistnud korralikult l"abi, Trivandrum (ehk TiruVanaMisIganes) oli t"aiesti mottetu ja kole linn, ma ei leidnud kuskilt normaalset s"o"ogikohta ning ma ei saanud MITTE KUSKIL broneerida ohtuks Mumbay ja 2 j"argmiseks p"aevaks Karnala linnupargi "o"omaja. Koige tagatipuks hakkas veel vihma ka sadama, otse l"araki mu niigi m"arjale nahale. Ma olin niiiiiiiiiiiiiiiiiii solvunud, et ...hakkasin naerma.
Ja siis rikkusid head asjad kogu halva "ara.
L"aksin alguspunkti ehk rongijaama tagasi. Seal oli muidugi kohe restoran, soin head toitu, votsin oma tshumadani ja tahtsin minna oma kokkulepitud riksha peale, aga mu sohver oli kadunud. Votsin siis uue, see oli palju odavam, kui minu oma oleks olnud! Lennujaamas koik sujus, turvamees oli volutud mu Kadri-nimest (ma ei tea, miks, ta polnud moslem) ja katsuja-turvamutt imestas j"alle mu "uksir"annet, et kas ma ei karda (tema peaks kartma, see on ju imelik siin maal, et keegi k"aib "uksi; j"arelikult ma voiks vabalt ohtlik olla, s"u"udimatu pommipanija n"aiteks).
Lennukis sain magada ja tohutult palju s"u"ua. Lahe see aasia s"usteem, et kui midagi tellid, siis kantakse sama hinna eest nii palju seda asja ette, kui v"ahegi kanda jouad. Mina muidugi olen selle kasvatusega, et (maailmas lapsed n"algivad!) toitu ei tohi j"arele j"atta. Ja siin muudkui kuhjatakse mulle "uha uuesti ja uuesti ette. Hea toit on ka.
Lennukist maha tulles smuugeldati mind mingisse lukshotelli. Ma olin onneks v"alja moelnud maksimumhinna, mida olen nous Mumbays maksma. Tegelt oli see koht kallim, aga kliente oli vaja. N"u"ud olengi a/c-ga toas, kus on korralik s"a"asetorje, desinfitseeritud vetsupott, paber, seep. shampoon ja isegi kinnises pakendis nuustik! Ja oma laua pealt leidsin esma-abi pakikese, mis ei sisalda k"ull midagi meditsiinilist (seda on mul endalgi), vaid niite ja noelu ja klambreid. Mul oligi neid vaja. Kuigi, just t"ana leidsin esimest korda India aja jooksul niidipoe (Trivandrumis). Mul seelik ja kleit veits omblustest lahti.
Ja homme l"ahen siis lennukast linnukasse.
T'ukk aega siia ei satu.
Monday, November 17, 2008
Lendan lounast minema
Tulin t"ana 80 km "ulespoole oma India ninaotsast. Olen hetkel THIRUVANANTHAPURAMis. Vot. Katsuge h"a"aldada :)
Motlesin, et proovin siis rongi esimese klassi ka "ara.
Rong oli u 1km pikk. Koigepealt 2.klass, siis magamiskohad, siis eriti uhked vagunid ja viimane oli j"alle tavaline platskaart. "Uhesonaga, ma ei leidnud oma vagunit "ules ja "uhe peatusevahe soitsin tavalisel ilma akendeta platskaardi kohal, tegin pilte ja tundsin end h"asti.
Siis aga avastati, et ma ju kallim klass. Tahtsin rongilt maha astuda ja tagasi uhkemate vagunite poole k~ompida. Aga rong ei j"a"anud ega j"a"anud seisma. Ammu juba oli peatuskoht. Nii aeglane k"aik oli, et tegin oma sammu. Ja siis kukkusin kogu oma kolaga perroonile. OI KUI H"ABI OLI. (Keegi tegelt ei vaadanud, ainult "uks mees tuli abi pakkuma). Mu kuldpl"atu, vastik vana juust, l"aks ka katki. Ma olin kummargil ja kott veits "ule pea vajunud. Minul k"ull sellist joudu pole, et pea ja kaelaga oma kotti liigutada. Korjasin suusad k"aekotti, vabastasin end ahistavatest seljakoti rihmadest, ajasin end sirgu ja kobisistasin paljajalu suvalisse vagunisse. U 1 minut punastasin seal ja vaatasin seina, astusin siis v"alja (rong ilusti seisis) ning palusin end oma vagunisse juhatada. Miskip"arast just n"u"ud oli igast ametnikke v"lja ilmunud.
Ma olin terves vagunis ainuke. See oli ka platskaart, aga a/c-ga. Seinal olid peegike ja mobiililaadimispistik ja alumise istme k"uljes konksud koti lukustamiseks. Aga aknad olid ees!!! Vastikud lainelised ja mustad, ma ei saanud pilti teha. Motlesin siis, et magan selle allesj"a"anud 2 tundi, votsin "ulevalt narilt padja ning teki. Iga 10 min j"arel tuli moni k"usima, kust riigist ma p"arit olen. Ajavad sellep"arast lausa "ules.
Loobusin. Votsin kotist oma punased banaanid ja tegin uhke louna.
Kingad viskasin minema.
Edaspidi soidan odavama piletiga. Minul seda k"ulma ohku ja puhast pinki vaja pole. Mulle pole peaaegu midagi vaja.
Motlesin, et proovin siis rongi esimese klassi ka "ara.
Rong oli u 1km pikk. Koigepealt 2.klass, siis magamiskohad, siis eriti uhked vagunid ja viimane oli j"alle tavaline platskaart. "Uhesonaga, ma ei leidnud oma vagunit "ules ja "uhe peatusevahe soitsin tavalisel ilma akendeta platskaardi kohal, tegin pilte ja tundsin end h"asti.
Siis aga avastati, et ma ju kallim klass. Tahtsin rongilt maha astuda ja tagasi uhkemate vagunite poole k~ompida. Aga rong ei j"a"anud ega j"a"anud seisma. Ammu juba oli peatuskoht. Nii aeglane k"aik oli, et tegin oma sammu. Ja siis kukkusin kogu oma kolaga perroonile. OI KUI H"ABI OLI. (Keegi tegelt ei vaadanud, ainult "uks mees tuli abi pakkuma). Mu kuldpl"atu, vastik vana juust, l"aks ka katki. Ma olin kummargil ja kott veits "ule pea vajunud. Minul k"ull sellist joudu pole, et pea ja kaelaga oma kotti liigutada. Korjasin suusad k"aekotti, vabastasin end ahistavatest seljakoti rihmadest, ajasin end sirgu ja kobisistasin paljajalu suvalisse vagunisse. U 1 minut punastasin seal ja vaatasin seina, astusin siis v"alja (rong ilusti seisis) ning palusin end oma vagunisse juhatada. Miskip"arast just n"u"ud oli igast ametnikke v"lja ilmunud.
Ma olin terves vagunis ainuke. See oli ka platskaart, aga a/c-ga. Seinal olid peegike ja mobiililaadimispistik ja alumise istme k"uljes konksud koti lukustamiseks. Aga aknad olid ees!!! Vastikud lainelised ja mustad, ma ei saanud pilti teha. Motlesin siis, et magan selle allesj"a"anud 2 tundi, votsin "ulevalt narilt padja ning teki. Iga 10 min j"arel tuli moni k"usima, kust riigist ma p"arit olen. Ajavad sellep"arast lausa "ules.
Loobusin. Votsin kotist oma punased banaanid ja tegin uhke louna.
Kingad viskasin minema.
Edaspidi soidan odavama piletiga. Minul seda k"ulma ohku ja puhast pinki vaja pole. Mulle pole peaaegu midagi vaja.
Maa L~opp
Kanyakumaris saavad kokku Araabia meri, India ookean ja Bengali laht. See on maa l~opp, India l~ounapoolseim tipp. Siit ekvaatorini saab ainult laevaga. Jubedalt tahaks k"ull. Aga teine kord.
K"aisin t"ana veits merel. K"ull siin on hea olla. Meretuul on midagi erilist! Kuid kui majade vahele satud, hakkab jube palav, isegi "o"osel ei tunne mingit leevendust.
Homme liigun siit j"alle edasi. Kahju. Igas kohas peale harjumist pean koti selga vinnama ja edasi vantsima. Aga nagu Puhh. Tore on k"ulas k"aia.
Mulle meeldib reisida! Ma tahaks t"o"otada mingil alal, mis t"apselt sellist elustiili eeldab nagu mul siin Indias. Vot selline unistus. N"aiteks reisikirjeldusi kirjutada? Kui mul annet oleks... Aga kes ei tahaks puhata ja maailma n"aha, onju.
T"ana r"a"akisin 2 moslemipoisiga, ootasime interneti tagasitulekut. "Uks neist teadis Eestit ja "utles ise "Tallinn", teab Mart Poomi. "Age! Ning siis tuli j"alle pikk usutlus, miks ma "uksi reisin. Et jube igav peaks olema, ei saa kellegagi r"a"akida, hirme ja muljeid jagada. Teate, minul neid probleeme pole! Ma ei pane mitte kellegi teise ~olule vastutust enda l~obustamise eest. Votke endale narr, kui te "uksi olla ei oska (jah, telekas t"aidab seda rolli p"aris h"asti)! Miks te oma l"ahedasi piinate. Mina julgen oma motteid kuulata k"ull ja isegi sellist motet, et siin ma ei tunne end h"asti. Oma motetele tuleb reageerida, mitte neid kaaslase mulaga vaigistada. Vabandust, ma ei tahtnud mitte kedagi solvata. Kui ma teiega suhtlen, siis siirast huvist, mitte "uksinduse leevendamiseks. Te pole mulle mitte keegi kohat"aide! Ehk kogu selle pika jutu kokkuvote on, et ma tunnen end jube h"asti!
K"aisin t"ana veits merel. K"ull siin on hea olla. Meretuul on midagi erilist! Kuid kui majade vahele satud, hakkab jube palav, isegi "o"osel ei tunne mingit leevendust.
Homme liigun siit j"alle edasi. Kahju. Igas kohas peale harjumist pean koti selga vinnama ja edasi vantsima. Aga nagu Puhh. Tore on k"ulas k"aia.
Mulle meeldib reisida! Ma tahaks t"o"otada mingil alal, mis t"apselt sellist elustiili eeldab nagu mul siin Indias. Vot selline unistus. N"aiteks reisikirjeldusi kirjutada? Kui mul annet oleks... Aga kes ei tahaks puhata ja maailma n"aha, onju.
T"ana r"a"akisin 2 moslemipoisiga, ootasime interneti tagasitulekut. "Uks neist teadis Eestit ja "utles ise "Tallinn", teab Mart Poomi. "Age! Ning siis tuli j"alle pikk usutlus, miks ma "uksi reisin. Et jube igav peaks olema, ei saa kellegagi r"a"akida, hirme ja muljeid jagada. Teate, minul neid probleeme pole! Ma ei pane mitte kellegi teise ~olule vastutust enda l~obustamise eest. Votke endale narr, kui te "uksi olla ei oska (jah, telekas t"aidab seda rolli p"aris h"asti)! Miks te oma l"ahedasi piinate. Mina julgen oma motteid kuulata k"ull ja isegi sellist motet, et siin ma ei tunne end h"asti. Oma motetele tuleb reageerida, mitte neid kaaslase mulaga vaigistada. Vabandust, ma ei tahtnud mitte kedagi solvata. Kui ma teiega suhtlen, siis siirast huvist, mitte "uksinduse leevendamiseks. Te pole mulle mitte keegi kohat"aide! Ehk kogu selle pika jutu kokkuvote on, et ma tunnen end jube h"asti!
Sunday, November 16, 2008
Varasemast
Ooty ekskursiooniga k"aisime koski vaatamas, olen uhkemaid n"ainud ja ei teinud imetlemisen"agu. Istusin veits eemale ja hakkasin oma p"aeviku ja moblaga "uhte broneeringut tegema. Jee. T"aitsa loll. Ma nagu poleks mitte midagi siin 4 n"adalaga oppinud. Ma olin 15 minutit koikvoimalike seltskondade modell, kuni mul toesti m~o~ot t"ais sai ja ma liikvele l"aksin. Ma pole veel leidnud "uhtki kohta siin Indias, kus toesti rahulikult "uksi saaks istuda. IGAL pool tuntakse mu vastu huvi. Kose juures ka. Sama efekt vist nagu meile t"aiesti must neeger ja ilus j~ogi. Kodus panevad sarnase allkirja mu pildile.
Sama ekskursiooniga k"aisime ka Mudulamai rahvuspargis. Soitsime sinna ning kohapeal eraldi bussiga 1h m"o"oda dzuglit. Mis te arvate, keda siis seal n"agi voi kas "uldse tasub mootoriga l"ahendes arvata, et n"aeb kedagi? N"agin siiski mitu kampa elevante, t"ahnilisi kitsi, musta n"aoga ahve, paabulinde ja kukelist (jungle fowl).
Ootasime parajastu bussi, kui tuli kari ahve s"u"ua norima. "Uks pisike ronis katusele, vaatas "ule "a"are alla ja tegi kurba vigisevat h"a"alt. Mis ta siis ronis sinna. Ise nii tilluke.
Mind pandi kui "uksikut valget t"udrukut bussijuhu korvale istuma. Molemale poole oli ilus vaade. "Age. Ma tundun siinsetele nii valge ja kaitsetu, tahavad aidata. Ja keegi ei saa aru, miks ja kuidas ma k"ull julgen "uksi olla. Oeh, nad lihtsalt ei taha aru saada.
Kohtasin eile ohtul rannas "uht v"aga vana ja haritud meest, oli enne pensionile j"a"amist koolidirektor olnud. K"usis, kas ma ta inglise keelest aru saan, ta pole palju r"a"akinud, ainult lugenud tuhandeid! ingliskeelseid raamatuid. Julges ka aus olla ning tunnistada, et Eestit ei tea, et kas see kuulus varem Noukogude Liitu. Ta teadis Euroopa poliitikast ja majandusest suht palju, uuris Venemaa ning meie suhete kohta. Aga "uhest asjast ta aru ei saanud- kuidas ma julgesin Eestist "uksi siia tulla. Ta toesti imestas ja vangutas pead. Murdis pead! Minu meelest j"ai tal mottelong nii lohisema, et ta vedas selle veel koju ka kaasa. Koik maailmaasjad oli ta endale selgeks teinud, aga miks t"udruk tahab "uksi r"annata, ta veel aru ei saanud.
Mina olin rahul.
Sama ekskursiooniga k"aisime ka Mudulamai rahvuspargis. Soitsime sinna ning kohapeal eraldi bussiga 1h m"o"oda dzuglit. Mis te arvate, keda siis seal n"agi voi kas "uldse tasub mootoriga l"ahendes arvata, et n"aeb kedagi? N"agin siiski mitu kampa elevante, t"ahnilisi kitsi, musta n"aoga ahve, paabulinde ja kukelist (jungle fowl).
Ootasime parajastu bussi, kui tuli kari ahve s"u"ua norima. "Uks pisike ronis katusele, vaatas "ule "a"are alla ja tegi kurba vigisevat h"a"alt. Mis ta siis ronis sinna. Ise nii tilluke.
Mind pandi kui "uksikut valget t"udrukut bussijuhu korvale istuma. Molemale poole oli ilus vaade. "Age. Ma tundun siinsetele nii valge ja kaitsetu, tahavad aidata. Ja keegi ei saa aru, miks ja kuidas ma k"ull julgen "uksi olla. Oeh, nad lihtsalt ei taha aru saada.
Kohtasin eile ohtul rannas "uht v"aga vana ja haritud meest, oli enne pensionile j"a"amist koolidirektor olnud. K"usis, kas ma ta inglise keelest aru saan, ta pole palju r"a"akinud, ainult lugenud tuhandeid! ingliskeelseid raamatuid. Julges ka aus olla ning tunnistada, et Eestit ei tea, et kas see kuulus varem Noukogude Liitu. Ta teadis Euroopa poliitikast ja majandusest suht palju, uuris Venemaa ning meie suhete kohta. Aga "uhest asjast ta aru ei saanud- kuidas ma julgesin Eestist "uksi siia tulla. Ta toesti imestas ja vangutas pead. Murdis pead! Minu meelest j"ai tal mottelong nii lohisema, et ta vedas selle veel koju ka kaasa. Koik maailmaasjad oli ta endale selgeks teinud, aga miks t"udruk tahab "uksi r"annata, ta veel aru ei saanud.
Mina olin rahul.
Postipakist
Saatsin Mysorest Madlile (v"aike~oele) paki, kuhu toppisin koik oma mittevajalikud asjad ning 2 kilo India maiustusi. Loodan, et nad joavad kohale ilma lisandite (putukate ja eriv"arvi kihtideta). Ja et ikka jouavad!
L"aksin postkontorisse oma kilekotiga. Mind kupatati ukse taha, kus paar meest v"aikse s~onaduelli maha pidasid, voitja sai minu r"atsepaks. Vottis siis mu suure koti ja pressis koik asjad tillukesse lapikusse kasti. Mis nipiga, seda ma aru ei saanud. Press~ombleja vist. Vottis siis t"uki kangast, suured k"a"arid ja moodulindi, loikas parajad t"ukid ning saatis norgema mehe "ule tee omblusmasina alla, kus 3 "a"art kokku ommeldi. Mina join sel ajal tema trepil teed ja kuulasin ta perelugu.
Pakk pandi riidekotti ning viimane "a"ar sai minu nina all tehtud. Tagak"uljele suurelt riidevildikaga saaja ning ette saatja. Minu aadress oli"Mysore, near post office" (postkontori l"ahedal).
T"aitsin sellesama mehe juures vajalikud blanketid ning l"aksime postkontorisse. R"atsep aitas tr"ugida ja asju ajada, ning saingi tehtud. Igaks juhuks saatsin ~ohupostiga, maapost voib jouda paar kuud hiljem.
L"aksin postkontorisse oma kilekotiga. Mind kupatati ukse taha, kus paar meest v"aikse s~onaduelli maha pidasid, voitja sai minu r"atsepaks. Vottis siis mu suure koti ja pressis koik asjad tillukesse lapikusse kasti. Mis nipiga, seda ma aru ei saanud. Press~ombleja vist. Vottis siis t"uki kangast, suured k"a"arid ja moodulindi, loikas parajad t"ukid ning saatis norgema mehe "ule tee omblusmasina alla, kus 3 "a"art kokku ommeldi. Mina join sel ajal tema trepil teed ja kuulasin ta perelugu.
Pakk pandi riidekotti ning viimane "a"ar sai minu nina all tehtud. Tagak"uljele suurelt riidevildikaga saaja ning ette saatja. Minu aadress oli"Mysore, near post office" (postkontori l"ahedal).
T"aitsin sellesama mehe juures vajalikud blanketid ning l"aksime postkontorisse. R"atsep aitas tr"ugida ja asju ajada, ning saingi tehtud. Igaks juhuks saatsin ~ohupostiga, maapost voib jouda paar kuud hiljem.
Kanyakumari
Siin India lounatipus meri lohnab ja tuul on mahe.
Inimesed ootavad ~ohtul rannas 2 tundi p"aikseloojangut, pl"atserdavad riietega vees ja suhtlevad. Vahetult enne p"aikse merre vajumist on ALATI! mingi t"ung-pilv.
Lubasin endale veits rohkem ning v~otsin r~oduga toa, kus mul on kaks tooli , kellegi koduaia-, mere- ja templivaade.
Hommikul join rodul kohvi ja vaatasin, kuidas "uks naine end pesi. No oli alles pohjalik, mingi kangas oli "umber, aga ikkagi sai koik puhtaks, isegi silmaaugud. Meie k"ull nii ei n"uhi. Ja u 20 min.
T"ana oli p"uhap"aev ja motlesin, et l"ahen kirikusse. Mulle sobis ainult kl 16, teised missad olid niiiiii varahommikul, et ma olin sel ajal kooma-unes (4.30 ja 6.30). Homme vaatan selle kiriku nime j"arele, midagi jumalaemaga seotut ta oli (Ootys olid kirikud/kristlikud koolid Child Jesus (laps) ja Infant Jesus (imik) nimedega). Miskip"arast oli koik v"aga "emane" - n"agin terve selle massi peale ainult mond meespead. Ja nunnad jagasid armualaualeiba. Musa oli ka v"agev, kuulen seda oma rodult mitu korda p"aevas - t"umpsuga burdoon on all ja siis indialike kaunistustega euroopalik meloodia peal. Muidugi kogu missa oli kohalikus keeles (ma ei teagi, kas hindu voi tamiil). Kirikuopetaja kone oli v"aga karm, karjus kantslist, aga "uhtki hirmunud silma mu korval ei paistnud. Kirik kulda-karda t"ais polnud, pigem valge ja t"utarlapselikult heleroosa-roheline, ilus. Kui v"alja tulin,k"usis "uks t"udruk, kas olen ka kristlane ja oli siis jube onnelik.
Jah, seda usku uuritakse siin palju. Mitmed moslemid peavad vajalikuks isegi t"anaval teise lausena selgitama hakata, kuidas koraan tegelt keelab tapmise ja et terrorism pole vordusm"argiga islam. Ma olen nous, ristisojad polnud ka kristlus. Loll, kes pohjendusi ei leia oma ihadele, onju. Voim, vara ja armastus hullutavad rohkem kui usk.
Inimesed ootavad ~ohtul rannas 2 tundi p"aikseloojangut, pl"atserdavad riietega vees ja suhtlevad. Vahetult enne p"aikse merre vajumist on ALATI! mingi t"ung-pilv.
Lubasin endale veits rohkem ning v~otsin r~oduga toa, kus mul on kaks tooli , kellegi koduaia-, mere- ja templivaade.
Hommikul join rodul kohvi ja vaatasin, kuidas "uks naine end pesi. No oli alles pohjalik, mingi kangas oli "umber, aga ikkagi sai koik puhtaks, isegi silmaaugud. Meie k"ull nii ei n"uhi. Ja u 20 min.
T"ana oli p"uhap"aev ja motlesin, et l"ahen kirikusse. Mulle sobis ainult kl 16, teised missad olid niiiiii varahommikul, et ma olin sel ajal kooma-unes (4.30 ja 6.30). Homme vaatan selle kiriku nime j"arele, midagi jumalaemaga seotut ta oli (Ootys olid kirikud/kristlikud koolid Child Jesus (laps) ja Infant Jesus (imik) nimedega). Miskip"arast oli koik v"aga "emane" - n"agin terve selle massi peale ainult mond meespead. Ja nunnad jagasid armualaualeiba. Musa oli ka v"agev, kuulen seda oma rodult mitu korda p"aevas - t"umpsuga burdoon on all ja siis indialike kaunistustega euroopalik meloodia peal. Muidugi kogu missa oli kohalikus keeles (ma ei teagi, kas hindu voi tamiil). Kirikuopetaja kone oli v"aga karm, karjus kantslist, aga "uhtki hirmunud silma mu korval ei paistnud. Kirik kulda-karda t"ais polnud, pigem valge ja t"utarlapselikult heleroosa-roheline, ilus. Kui v"alja tulin,k"usis "uks t"udruk, kas olen ka kristlane ja oli siis jube onnelik.
Jah, seda usku uuritakse siin palju. Mitmed moslemid peavad vajalikuks isegi t"anaval teise lausena selgitama hakata, kuidas koraan tegelt keelab tapmise ja et terrorism pole vordusm"argiga islam. Ma olen nous, ristisojad polnud ka kristlus. Loll, kes pohjendusi ei leia oma ihadele, onju. Voim, vara ja armastus hullutavad rohkem kui usk.
Saturday, November 15, 2008
Ootyst, ise olen muidu lounatipus
Ootys tegin kaasa ekskursiooni: istusin kohalike turistidega kogu valge aja minibussis. Mulle Ooty linn iseenesest ei imponeerinud ja motlesin, et k"ain veits ringi, vaatan, mida nad koik nii meeletult f"annavad. Ja moned kohad leidsin.
Koigepealt viidi meid kunstlilledeaeda ehk mingite k"asitsitehtud n"atsakate saali. Indialased on ka aru saanud, et k"asit"o"o on maailmas hinnas, keegi lihtsalt ei viitsi enam. Aga kole oli. Ja pime. Tulin ruttu v"alja.
Ning siis j"arv: teised s~oudsid ringi. Mind "uksi paadile ei lasta, olen proovinud, aga nende suguvosade k"usimusterahe all ma paadis istuda ei viitsiks. Mind paljas mote, et n"aed, siin on suur lai vetev"ali, aeru haarama ei pane. Kaldad ei tekitanud ka mingeid tundeid. Mina nautisin soojust, l"aksin kohvikusse, j~oin ananassipiima ja pidasin p"aevikut. Ikkagi oli v"aga hea.
Ja siis soitsime teeistanduste vahel, sinna ja t"anna, m~one m"ae otsa viidi pildistama. Sellele karjatamisele ma ka ei allunud. Lihtsalt vaatasin ja motlesin.
Mind v~olusid pildid, mis teele j"aid.
Oh siin on "agedad metsad ja salud. Pambus kasvab kimpudena, maapinda kasutades saab seal end h"asti tunda, aga "ules vaadates on taevas tihedalt kaetud - nagu korrelised kaarduvad nad "uleval sajas kaares. Paras linnup"u"unis.
Mingid mastipuud olid siin ka. Selgroog saab kohe terveks, kui neid vaadata. Koor oli neil siiru-viiruline. P"aike paistis metsast l"abi, lapsep~olve-Loksa tunne tuli peale. Peaaegu tundsin m"annilohna.
Ja pollud olid ka kaunid - terrassidena, ilusti "a"aristatud, eriv"arvi rohelised, roomasid m"o"oda m"agede k"ulgi. Valgus peegeldas niisutusveest vastu.
Ma pole nii ilusat pilti enne Indias n"ainudki. V~oi tegelt ehk ainult Palolemist Honavari soites, kui "uleujutatud riisip~oldudele loojuv p"aike peegeldus, ning tee "a"ares tiigis oli lehm kaelani vees, soi pinnataimi ja valge lind puhkas ta pea peal.
Koigepealt viidi meid kunstlilledeaeda ehk mingite k"asitsitehtud n"atsakate saali. Indialased on ka aru saanud, et k"asit"o"o on maailmas hinnas, keegi lihtsalt ei viitsi enam. Aga kole oli. Ja pime. Tulin ruttu v"alja.
Ning siis j"arv: teised s~oudsid ringi. Mind "uksi paadile ei lasta, olen proovinud, aga nende suguvosade k"usimusterahe all ma paadis istuda ei viitsiks. Mind paljas mote, et n"aed, siin on suur lai vetev"ali, aeru haarama ei pane. Kaldad ei tekitanud ka mingeid tundeid. Mina nautisin soojust, l"aksin kohvikusse, j~oin ananassipiima ja pidasin p"aevikut. Ikkagi oli v"aga hea.
Ja siis soitsime teeistanduste vahel, sinna ja t"anna, m~one m"ae otsa viidi pildistama. Sellele karjatamisele ma ka ei allunud. Lihtsalt vaatasin ja motlesin.
Mind v~olusid pildid, mis teele j"aid.
Oh siin on "agedad metsad ja salud. Pambus kasvab kimpudena, maapinda kasutades saab seal end h"asti tunda, aga "ules vaadates on taevas tihedalt kaetud - nagu korrelised kaarduvad nad "uleval sajas kaares. Paras linnup"u"unis.
Mingid mastipuud olid siin ka. Selgroog saab kohe terveks, kui neid vaadata. Koor oli neil siiru-viiruline. P"aike paistis metsast l"abi, lapsep~olve-Loksa tunne tuli peale. Peaaegu tundsin m"annilohna.
Ja pollud olid ka kaunid - terrassidena, ilusti "a"aristatud, eriv"arvi rohelised, roomasid m"o"oda m"agede k"ulgi. Valgus peegeldas niisutusveest vastu.
Ma pole nii ilusat pilti enne Indias n"ainudki. V~oi tegelt ehk ainult Palolemist Honavari soites, kui "uleujutatud riisip~oldudele loojuv p"aike peegeldus, ning tee "a"ares tiigis oli lehm kaelani vees, soi pinnataimi ja valge lind puhkas ta pea peal.
Thursday, November 13, 2008
Uued plaanid, vaikne k"aik louna poole
Hakkan homme (reedel) j"alle louna poole soitma.Eesm"ark on Kanyakumari. Kui ma "uhe jutiga ei saa, j"a"an Keralasse terveks p"aevaks kuskile rannale paadiga soudma (backwaters). Homse esimese jupi soidan minirongiga 7h mingil indialaste meelest jube kenal maastikul. Buss l"abiks selle vahemaa 1,5 tunniga. Vaatame seda asja. Mina olen siiski eestlane ja veits erineva maitsemeelega, naudin palju, aga neist erinevaid asju.
Olen jube v"asind ja l"ahen n"u"ud oma j"a"ak"ulma hotellituppa magama.
Oli tegelt tore p"aev metsiku kuke, paabulindude, elevantide, t"ahniliste hirvede ja ahvidega (pidid India Michel Jacksonid olema). Koik see vabas looduses.
Aga jah, n"u"ud kerin p~ohku, muidu lendan ~ohku (v"asimusest tekivad siia ainult rumalused).
Oeh, milline uni :)
Olen jube v"asind ja l"ahen n"u"ud oma j"a"ak"ulma hotellituppa magama.
Oli tegelt tore p"aev metsiku kuke, paabulindude, elevantide, t"ahniliste hirvede ja ahvidega (pidid India Michel Jacksonid olema). Koik see vabas looduses.
Aga jah, n"u"ud kerin p~ohku, muidu lendan ~ohku (v"asimusest tekivad siia ainult rumalused).
Oeh, milline uni :)
Wednesday, November 12, 2008
Keskpaiga-kokkuvote Indiast
SEE POLE "ULDSE SELLINE MAA NAGU MA ETTE KUJUTASIN!
Eestis lugesin suure huviga teiste reisikirjeldusi, foorumeid, tuhlasin trip.ee-s ning sain t"aiesti teise pildi kui tegelikkus on.
Ma ei oska "oelda, kui objektiivne minu kogemus on, Olen praeguseks olnud Indias 4 n"adalat ning koige kauem "uhel kohal 6 p"aeva. Mina silmadele paistis nii:
*See pole must, haisev ja pr"ugine maa!
Kuigi, koik, mida hetkel vaja pole, vistatakse t"anavale. Miskip"arast pr"ugi ei hakka silma. Ehk on koristajaid nii palju voi ma lihtsalt ei pane t"ahele.
Minu praeguses linnas on kaubanduses keelatud plastiku kasutamine. Poed on ise ajalehtedest kotte liiminud, rikkamad kohad kasutavad joupaberit ning riidekotte.
V"AGA palju kasutatakse lohnastamiseks essentse, l~ohnak"u"unlaid ja lilli. Naised kannavad pikki vanikuid juustes (niidi otsa s~olmitud ~oisi) ning t"anaval on iga teine kaupmees lillehunnikum"u"uja. Lilli viiakse ju ka p"uhakodadesse ning piltide, kujude ette (moslemeid ma ei tea, aga kindlasti teevad seda nii hindud kui kristlased).
*India inimesed pole "uldiselt vaimsusi otsivad ning materiaalsust eitavad
Keskklass on siin "uha suurenev ning arvatavasti puutub t"anap"aeva reisija just nendega kokku. See on materialistlik maailm. Rahaline seis on neil tavaliselt v"alimusest n"aha. Kuid kindlasti on India ka vaimne maa. Joogakeskused asuvad tavaliselt linnast v"aljas ning keegi oma pohimotteid ja usku t"anaval kaela ei m"a"ari. Kui midagi otsid, tuleb k"usida ja siis ka kindlasti leiab.
*Indias pole "ukskoik, kuidas riides k"aia
Minu meelest kehtib siin selline Eesti v"aikelinna efekt, et kogu aeg vahitakse ja siis tulebki korralik olla. T"aiesti taunitakse mustust, kortsus riideid, v"aljaveninud asju jne. Korralik riietus on neil v"a"arikuse m"ark.
Ilma varrukateta pluuse/s"arke pole viisakas kanda.
Riided peavad omavahel v"arvidelt sobima. Peaaegu koigil naistel on siin sama v"ari ja lausa samast kangast ning sama mustriga sall ja p"uksid. Pluus on tavaliselt teist v"arvi, aga muster kordub.
Ja isegi koige vaesematel naistel on v"ahemalt "uks sari, ja kindlasti puhas. Aga kui nad Sulle tahavad toestada, et Sa voiksid neile raha anda, nad on NIIIIII vaesed, siis leiavad seal kindlasti paar h"astivarjatud rebenenud kohta voi j"ameda valev"arvi niidiga tehtud ombluse. See voib muidugi shou olla.
Meestel mingit eri riietust pole, aga s"argivalik on siin lai. Eriv"arvilised kraed ja varrukaotsad jm selline. P"aris sheff. Ilusad hoolitsetud mehed (kes t"anavatel "uksteist kallistavad, "umbert kinni hoiavad voi k"asik"aes k"aivad, isegi silitavad - see on suure sopruse ja vendluse m"ark, siin maal samasoo armastust ei osata kahtlustada. Pealegi, vastassooga nii teha ei tohi, isegi oma naisega mitte, muidu oled pervert)
Juukseid hooldavad naised olidega, pohiliselt kookosega. Neil on pikad tugevad mustad juuksed ning ilusti patsi voi muusse soengusse pandud. See juustev"ark on ka meestele oluline - s"o"ogikohtadest "ara minnes nad alati siluvad ja s"ativad end peegli voi klaasi ees. Geel l"aheb siin vist ka kaubaks.
Ehteid kantakse igas voimalikus kohas ja suuruses - kindlasti k"atel ja jalgadel, siis veel kaelas, ninas, korvas ja otsmikul. Isegi beebidel on juba 7 rongast "umber j"asemete ning tibatilluke sormus ka. Oudsalt armas! Nad on ju pruunid ja kohnad nagu v"aiksed loomad.
Abielludes saab naine mingi tseremoniaalselt seotud kulina endale kaela, moned ka nina - ja varbaehte. Kihlust t"ahistatakse t"anap"aeval sormusega. Mehed end kulinatega ahistama ei pea.
Mind tullakse lausa katsuma ja k"usima, et miks mul korvades auke pole, ja ninas. Aga ma ei kanna MITTE MINGEID ehteid, need lihtsalt kaovad mu k"uljest "ara, olen proovinud. Ma ei salli, kui miski minu naha ja maailma vahel lopendab. Ja minu kuju ja v"arviga peaaegu mitte miski ei sobi ka. Onneks. Milleks sihukese jamaga end vaevata. Mul "uks probleem v"ahem kui teistel.
*Loomad on toesti t"anaval
Olen t"anavatel sadu koeri n"ainud. Praegune linn (Ooty) on kitseparadiis. Eesleid ja isegi hobuseid kollab ka ringi. Ja muidugi lehmi. Aga ma ei saa "utelda, et moni loom mind siin eriti tugevalt h"ammastanud oleks. See on nende kodu. Kui tugevam mu rajale satub, annan teed.
*Ilma suhtes ma pole eksinud
Siin on palav, v.a suurtel k~orgustel. Ja vihma pole minu 4 n"adala jooskul veel kordagi sadanud.
Eestis lugesin suure huviga teiste reisikirjeldusi, foorumeid, tuhlasin trip.ee-s ning sain t"aiesti teise pildi kui tegelikkus on.
Ma ei oska "oelda, kui objektiivne minu kogemus on, Olen praeguseks olnud Indias 4 n"adalat ning koige kauem "uhel kohal 6 p"aeva. Mina silmadele paistis nii:
*See pole must, haisev ja pr"ugine maa!
Kuigi, koik, mida hetkel vaja pole, vistatakse t"anavale. Miskip"arast pr"ugi ei hakka silma. Ehk on koristajaid nii palju voi ma lihtsalt ei pane t"ahele.
Minu praeguses linnas on kaubanduses keelatud plastiku kasutamine. Poed on ise ajalehtedest kotte liiminud, rikkamad kohad kasutavad joupaberit ning riidekotte.
V"AGA palju kasutatakse lohnastamiseks essentse, l~ohnak"u"unlaid ja lilli. Naised kannavad pikki vanikuid juustes (niidi otsa s~olmitud ~oisi) ning t"anaval on iga teine kaupmees lillehunnikum"u"uja. Lilli viiakse ju ka p"uhakodadesse ning piltide, kujude ette (moslemeid ma ei tea, aga kindlasti teevad seda nii hindud kui kristlased).
*India inimesed pole "uldiselt vaimsusi otsivad ning materiaalsust eitavad
Keskklass on siin "uha suurenev ning arvatavasti puutub t"anap"aeva reisija just nendega kokku. See on materialistlik maailm. Rahaline seis on neil tavaliselt v"alimusest n"aha. Kuid kindlasti on India ka vaimne maa. Joogakeskused asuvad tavaliselt linnast v"aljas ning keegi oma pohimotteid ja usku t"anaval kaela ei m"a"ari. Kui midagi otsid, tuleb k"usida ja siis ka kindlasti leiab.
*Indias pole "ukskoik, kuidas riides k"aia
Minu meelest kehtib siin selline Eesti v"aikelinna efekt, et kogu aeg vahitakse ja siis tulebki korralik olla. T"aiesti taunitakse mustust, kortsus riideid, v"aljaveninud asju jne. Korralik riietus on neil v"a"arikuse m"ark.
Ilma varrukateta pluuse/s"arke pole viisakas kanda.
Riided peavad omavahel v"arvidelt sobima. Peaaegu koigil naistel on siin sama v"ari ja lausa samast kangast ning sama mustriga sall ja p"uksid. Pluus on tavaliselt teist v"arvi, aga muster kordub.
Ja isegi koige vaesematel naistel on v"ahemalt "uks sari, ja kindlasti puhas. Aga kui nad Sulle tahavad toestada, et Sa voiksid neile raha anda, nad on NIIIIII vaesed, siis leiavad seal kindlasti paar h"astivarjatud rebenenud kohta voi j"ameda valev"arvi niidiga tehtud ombluse. See voib muidugi shou olla.
Meestel mingit eri riietust pole, aga s"argivalik on siin lai. Eriv"arvilised kraed ja varrukaotsad jm selline. P"aris sheff. Ilusad hoolitsetud mehed (kes t"anavatel "uksteist kallistavad, "umbert kinni hoiavad voi k"asik"aes k"aivad, isegi silitavad - see on suure sopruse ja vendluse m"ark, siin maal samasoo armastust ei osata kahtlustada. Pealegi, vastassooga nii teha ei tohi, isegi oma naisega mitte, muidu oled pervert)
Juukseid hooldavad naised olidega, pohiliselt kookosega. Neil on pikad tugevad mustad juuksed ning ilusti patsi voi muusse soengusse pandud. See juustev"ark on ka meestele oluline - s"o"ogikohtadest "ara minnes nad alati siluvad ja s"ativad end peegli voi klaasi ees. Geel l"aheb siin vist ka kaubaks.
Ehteid kantakse igas voimalikus kohas ja suuruses - kindlasti k"atel ja jalgadel, siis veel kaelas, ninas, korvas ja otsmikul. Isegi beebidel on juba 7 rongast "umber j"asemete ning tibatilluke sormus ka. Oudsalt armas! Nad on ju pruunid ja kohnad nagu v"aiksed loomad.
Abielludes saab naine mingi tseremoniaalselt seotud kulina endale kaela, moned ka nina - ja varbaehte. Kihlust t"ahistatakse t"anap"aeval sormusega. Mehed end kulinatega ahistama ei pea.
Mind tullakse lausa katsuma ja k"usima, et miks mul korvades auke pole, ja ninas. Aga ma ei kanna MITTE MINGEID ehteid, need lihtsalt kaovad mu k"uljest "ara, olen proovinud. Ma ei salli, kui miski minu naha ja maailma vahel lopendab. Ja minu kuju ja v"arviga peaaegu mitte miski ei sobi ka. Onneks. Milleks sihukese jamaga end vaevata. Mul "uks probleem v"ahem kui teistel.
*Loomad on toesti t"anaval
Olen t"anavatel sadu koeri n"ainud. Praegune linn (Ooty) on kitseparadiis. Eesleid ja isegi hobuseid kollab ka ringi. Ja muidugi lehmi. Aga ma ei saa "utelda, et moni loom mind siin eriti tugevalt h"ammastanud oleks. See on nende kodu. Kui tugevam mu rajale satub, annan teed.
*Ilma suhtes ma pole eksinud
Siin on palav, v.a suurtel k~orgustel. Ja vihma pole minu 4 n"adala jooskul veel kordagi sadanud.
Keskpaik ja kojutulek
Olen ekvaatoril. Onneks mitte geograafilisel (siis peaksin Inidast veel s"ugavamale vajuma), aga kahjuks ajalisel. Mul on pool aega l"abi. Ma poleks p"aevi lugenud, aga eile r"undas mind rahaline maailm ning ma sain aru, et Eestis saab mul detsembris kr~obe olema, ja ma suutsin isegi muretsema hakata. Oeh.
Seega, otsustasin, et enne koju tulemist paar p"aeva ma ei tee kohe mitte midagi ja ainult motlen, kuidas oma asjadega ilusti hakkama saada. Ja siis tulen r~o~omsalt koju.
Tulen Mumbayst, lugesin, et seal saab naerujoogas osaleda. Kuluks vist "ara, onju. :)
Aga n"u"ud on koik, rohkem ma ei muretse. Siin on odav ja soe ja s"udamlik elada, mul pole millestki puudu. Ainult muretsemisest. Seda ma endale aga lubada ei taha.
-----------
Kui te k"usite, kas ma tunnen millegi eestiliku j"arele tugevat vajadust, siis jah, ma igatsen lumemarju n"aha, kuulasin isegi Marju Kuudi Raagus S~onu.
Ja siis ma igatsen veel ema keedukartulit, millele ma h"asti kanget m"adaroigast peale paneks, votaks siis AVALIKULT taskur"atiku v"alja ning nuuskaks. Vot seda ma toesti igatsen!
Muud ei tule k"ull p"ahe.
Ma r"a"agin muidugi asjadest. Mu l"ahedust inimestega aeg ei muuda, ja "uksindust ma ei karda.
Seega, otsustasin, et enne koju tulemist paar p"aeva ma ei tee kohe mitte midagi ja ainult motlen, kuidas oma asjadega ilusti hakkama saada. Ja siis tulen r~o~omsalt koju.
Tulen Mumbayst, lugesin, et seal saab naerujoogas osaleda. Kuluks vist "ara, onju. :)
Aga n"u"ud on koik, rohkem ma ei muretse. Siin on odav ja soe ja s"udamlik elada, mul pole millestki puudu. Ainult muretsemisest. Seda ma endale aga lubada ei taha.
-----------
Kui te k"usite, kas ma tunnen millegi eestiliku j"arele tugevat vajadust, siis jah, ma igatsen lumemarju n"aha, kuulasin isegi Marju Kuudi Raagus S~onu.
Ja siis ma igatsen veel ema keedukartulit, millele ma h"asti kanget m"adaroigast peale paneks, votaks siis AVALIKULT taskur"atiku v"alja ning nuuskaks. Vot seda ma toesti igatsen!
Muud ei tule k"ull p"ahe.
Ma r"a"agin muidugi asjadest. Mu l"ahedust inimestega aeg ei muuda, ja "uksindust ma ei karda.
Tuesday, November 11, 2008
Turvalisusest, ja kingast, ja krokodillist
Ma siiski olen sunnitud ka pimedas liikuma. Sest peale 18-t hotellis passida pole voimalik. Selles linnas on seal tapvalt k"ulm, akent ka pole ja lamp on nork.
Nii ma siis olen ohtuti internetis. Kui tekib inimlik "arak"aimisevajadus, pean s"o"oma minema ning paluma luba bathroomi kasutamiseks. Ja siis tulen @-i tagasi.
Koju l"ahen nagu Eestiski - mul on ALATI pikad riided; siin fliis ja selle peal veel suur pashmina. Selg sirge, pilk maas. Jalas on mul need 30-eegused samss-suusad, mis ma Pritast-"ule-tee-kaltsukast koige vajalikumal hetkel sain. Olen neid p"aris hullusti tr"o"oganud - lisaks koigile Eesti teedele on nad ilusti vastu pidanud terve mu vihmase-porise-linnase h"a"aletusreisi Euroopas ning n"u"ud 3 n"adalat siinses tolmus (tegelt sellest 2 n"adalat vist olen ikkagi varbavahesid kandnud). Ja mu samm on pikk, kiire ja "ule kanna. Kihutan siin koigist pisikestest meestest m"o"oda. (Valgas muusikakooli opetaja Tammem"agi kondis ka niimoodi, m"aletan, et see tundus meile kuidagi v"aga eriline, positiivne ja elujouline). Konetamistele ei vasta.
Peaaegu iga"uks siin k"usib: "Madam, which country?" ning juba poole vastamise pealt minuga enam ei tegeleta. Et mis sellise nime nagu Estonia peale ikka "utelda. Juba pikemat aega kaalun, kas hoopis vastata "from the moon" (kuult), seda peaks iga"uks teadma. Ja siis t"ana, kui siinkandis on kuu "umber tohutu halo, tundsin kodutunnet. Kujutage ette!
"Uldiselt olen valinud @-kohad hotelli l"ahedalt ning kui ma ei tea, kus olen, votan alati riksha. Selle 5-20 EEK elab ju "ule. :)
Seega, minu meelest elan t"aiesti turvaliselt.
Kingadest: ma l"artsutasin oma varbavahedega linnuvaatluspargis riisipollu "a"ares. Porist tekkis selline suaap-vaakum, et king l"aks peaaegu katki, nahktald rebenes ja ei hoidnud enam varbavahet kinni. Motlesin, et pean juba koige vaesemate kombel paljajalu edasi lippama. Linna joudes l"aksin kingsepa juurde, see pani mind enda korvale tillukesele pingile istuma, vottis suure niidi ja noela ning ombles mu kuldpl"atu kinni. Korras! Ja maksma pidin 5EEK.
Ja veel, sellessamas linnupargis oli suur j"arv, kuhu koik lambad aerutama viidi. Miskip"arast "umber j"arve keegi k"aia ei tahtnud (lindudele oli see kindlasti positiivne). Vesi kubises krokodillidest. Nad olid rahulikud, vahel vois n"aha ainult sakke vaikselt m"o"oda holjumas, voi pikka koonu ja silmi. Mu rikshajuht ei lubanud mul seal kaldal eriti kolada. Mulle tundus, et ta jubedalt kartis krokodille. Ja ahvid l"aksid ka puu otsas kurjaks ning pildusid mingite koortega. Ok, ma siis tulin "ara. Solvunult muidugi.
Nii ma siis olen ohtuti internetis. Kui tekib inimlik "arak"aimisevajadus, pean s"o"oma minema ning paluma luba bathroomi kasutamiseks. Ja siis tulen @-i tagasi.
Koju l"ahen nagu Eestiski - mul on ALATI pikad riided; siin fliis ja selle peal veel suur pashmina. Selg sirge, pilk maas. Jalas on mul need 30-eegused samss-suusad, mis ma Pritast-"ule-tee-kaltsukast koige vajalikumal hetkel sain. Olen neid p"aris hullusti tr"o"oganud - lisaks koigile Eesti teedele on nad ilusti vastu pidanud terve mu vihmase-porise-linnase h"a"aletusreisi Euroopas ning n"u"ud 3 n"adalat siinses tolmus (tegelt sellest 2 n"adalat vist olen ikkagi varbavahesid kandnud). Ja mu samm on pikk, kiire ja "ule kanna. Kihutan siin koigist pisikestest meestest m"o"oda. (Valgas muusikakooli opetaja Tammem"agi kondis ka niimoodi, m"aletan, et see tundus meile kuidagi v"aga eriline, positiivne ja elujouline). Konetamistele ei vasta.
Peaaegu iga"uks siin k"usib: "Madam, which country?" ning juba poole vastamise pealt minuga enam ei tegeleta. Et mis sellise nime nagu Estonia peale ikka "utelda. Juba pikemat aega kaalun, kas hoopis vastata "from the moon" (kuult), seda peaks iga"uks teadma. Ja siis t"ana, kui siinkandis on kuu "umber tohutu halo, tundsin kodutunnet. Kujutage ette!
"Uldiselt olen valinud @-kohad hotelli l"ahedalt ning kui ma ei tea, kus olen, votan alati riksha. Selle 5-20 EEK elab ju "ule. :)
Seega, minu meelest elan t"aiesti turvaliselt.
Kingadest: ma l"artsutasin oma varbavahedega linnuvaatluspargis riisipollu "a"ares. Porist tekkis selline suaap-vaakum, et king l"aks peaaegu katki, nahktald rebenes ja ei hoidnud enam varbavahet kinni. Motlesin, et pean juba koige vaesemate kombel paljajalu edasi lippama. Linna joudes l"aksin kingsepa juurde, see pani mind enda korvale tillukesele pingile istuma, vottis suure niidi ja noela ning ombles mu kuldpl"atu kinni. Korras! Ja maksma pidin 5EEK.
Ja veel, sellessamas linnupargis oli suur j"arv, kuhu koik lambad aerutama viidi. Miskip"arast "umber j"arve keegi k"aia ei tahtnud (lindudele oli see kindlasti positiivne). Vesi kubises krokodillidest. Nad olid rahulikud, vahel vois n"aha ainult sakke vaikselt m"o"oda holjumas, voi pikka koonu ja silmi. Mu rikshajuht ei lubanud mul seal kaldal eriti kolada. Mulle tundus, et ta jubedalt kartis krokodille. Ja ahvid l"aksid ka puu otsas kurjaks ning pildusid mingite koortega. Ok, ma siis tulin "ara. Solvunult muidugi.
Ooty ringreis
Ma praegu pikalt ei kirjuta, aga tahan "oelda, et ma olen elus ja rahul. Koju ei taha "ara tulla, aga te olete mulle kallid ikkagi. Ja eestlaseks j"a"an ka. Ja tahan kunagi Eesti meest ka (praegu pole motet kellelgi pakkuda, teate, kui hea on "uksi olla!). Ja kui Eestisse tulen, keeldun langemast depressiooni, et meil nii k"ulm on voi et inimesed kinnised on. Ma korjan siit energiat, voite siis osa saada! :)
Soitsin t"ana m"o"oda l"ahipiirkonda sightseeing- bussiga ringi, pohiliselt teeistanduste vahel. Siin on jube hea shokolaaditee, teised (punane, roheline, kardemoni, ingveri, masala) on ka ok.
Homme pikemalt...
Soitsin t"ana m"o"oda l"ahipiirkonda sightseeing- bussiga ringi, pohiliselt teeistanduste vahel. Siin on jube hea shokolaaditee, teised (punane, roheline, kardemoni, ingveri, masala) on ka ok.
Homme pikemalt...
Monday, November 10, 2008
Ooty m"aed
Olen Louna-Indias 2240m korgusel Ootys. Siin on p"aeval soe, u 20 kraadi, aga "o"ositi kisub nulli. Ja see linna on t"aiesti erinev eeln"ahtutest. T"anavad on sinkavonkalised, pimedad, tousul/langusel. Inimesed kannavad isegi p"aeval m"utse ja mingeid korvaklappide sarnaseid peaklambreid, ma pole veel aru saanud, kas m"ura voi k"ulma p"arast. Ja v"aga palju m"u"uakse eukal"uptioli. J"arelikult peab see siin kuskil kasvama. Sooje riideid m"u"uakse ka igal pool, tavaliselt kasutatuid ja "uliodavalt.
Mul oli "o"osel k"ulm. Magasin oma 20-kraadise mugavustemperatuuriga magamiskotis ja 2 villast tekki olid peal, aga ikkagi. Ma olen lihtsalt 3 n"adalat ainult palavuses olnud ning enamasti propellerituules uinunud. Kui n"u"ud j"aine ohk mu "umber seisatab, tekib k~ole tunne. Pogenen siis teki alla.
Ja hommikuti, nagu ka mu eelmistes kohtades Indias, u 8 paiku on alati ukse taga koputamine. Suht intensiivne. Ajan siis end p"usti ja ei joua riidessegi panna, kui juba veel 3x koputatud on. "One moment" neile ei moju. Ja siis, et kas ma teed voi kohvi soovin. Tavaliselt ei soovi (t"ana kokutasin, et tahan k"ull, aga kell 10, olin niiiiii unine), siis on 15 min p"arastu moni muu mees ukse taga sama pakkumisega. Ja t"ana pakuti sooja vett ka. Ma oleks veel tahtnud magada, aga see teenindaja k"ull must aru polnud saanud, vaatas suure naeratusega otsa ning oli 5 min "ambrit"aie sooja vee ning teega kopsti ukse taga. Tee join t"anulikult "ara, aga sooja vee viisin vannituppa, lootuses, et "akki ma ikka viitsin juba l"ahiajal pesema minna. :) muidugi ei viitsinud, magasin 11ni ja siis oli vesi veel vaevalt leige. Aga pestud ma sain. Proovisin mottes koiki India palavaid hommikuid ette kujutada ning tegelt polnudki nii hull. Hambaid pesin oma joogiveega, see oli k"ull "o"oga valusalt k"ulmaks muutunud.
Ja muideks, ma sain siin Ootys eile esimest korda toitu, mis mulle ei maitsenud. Nad teevad siin nagu mujalgi Indias imeohukesi h"asti suuri riisipannkooke gobisid, aga siin pole nad krobedad ja mingid kohalikud maitseained on mulle ebameeldivad. Ah, t"uhja kah, mulle ei peagi koik maailma toidud ja maitsed meeldima.
Aga siin on "umbruses suured teeistandused, igalt poolt saab imehead masala, kardemoni, ingveri, shokolaadi ning muidugi rohelist voi musta teed. Monikord lisatakse teele ka veits kohvi.
"Uldiselt pole Ooty just minu koht. V-o sellep"arast, et igasten Himaalaajja ning k"aisin eelm aasta Ogiri ja n"u"ud Danaga v"aga ilusates Alpi kohtades, Maroko m"aed voisid ka hingematvalt ilusad olla. Aga siin ma pole volutud. Homme l"ahen vaatan "umbruskonda, ehk see veenab mind "umber.
V-o ma pole volutud hoopis seetottu, et eile sain teada oma vanaema haigusest ning mul tekkis tema p"arast hirm. Juba hakkasin kojusoiduplaane hauduma ning unes nutsin. Ja mul oli kahju Mysorest "ara tulla.
See on taas "uks mu reisimise erip"arasid, et "uks hetk pakid oma koti kokku ja olenemata koigest soidad edasi. J"alle uus kohanemine ja tolereerimine.
Mul on jasmiinid juustes, poes "uks naine pani. Terve p"aeva olen l~ohnanud nagu puu. Homme l"ahen ostan ka endale pika niidit"aie oisi. Pole vaja m"okerdada ega pihustada mingeid lohnasid. Lill p"ahe!
Olen homme vaatamisv"a"artustes, mind siis k"atte ei saa. 0 levi.
Mul oli "o"osel k"ulm. Magasin oma 20-kraadise mugavustemperatuuriga magamiskotis ja 2 villast tekki olid peal, aga ikkagi. Ma olen lihtsalt 3 n"adalat ainult palavuses olnud ning enamasti propellerituules uinunud. Kui n"u"ud j"aine ohk mu "umber seisatab, tekib k~ole tunne. Pogenen siis teki alla.
Ja hommikuti, nagu ka mu eelmistes kohtades Indias, u 8 paiku on alati ukse taga koputamine. Suht intensiivne. Ajan siis end p"usti ja ei joua riidessegi panna, kui juba veel 3x koputatud on. "One moment" neile ei moju. Ja siis, et kas ma teed voi kohvi soovin. Tavaliselt ei soovi (t"ana kokutasin, et tahan k"ull, aga kell 10, olin niiiiii unine), siis on 15 min p"arastu moni muu mees ukse taga sama pakkumisega. Ja t"ana pakuti sooja vett ka. Ma oleks veel tahtnud magada, aga see teenindaja k"ull must aru polnud saanud, vaatas suure naeratusega otsa ning oli 5 min "ambrit"aie sooja vee ning teega kopsti ukse taga. Tee join t"anulikult "ara, aga sooja vee viisin vannituppa, lootuses, et "akki ma ikka viitsin juba l"ahiajal pesema minna. :) muidugi ei viitsinud, magasin 11ni ja siis oli vesi veel vaevalt leige. Aga pestud ma sain. Proovisin mottes koiki India palavaid hommikuid ette kujutada ning tegelt polnudki nii hull. Hambaid pesin oma joogiveega, see oli k"ull "o"oga valusalt k"ulmaks muutunud.
Ja muideks, ma sain siin Ootys eile esimest korda toitu, mis mulle ei maitsenud. Nad teevad siin nagu mujalgi Indias imeohukesi h"asti suuri riisipannkooke gobisid, aga siin pole nad krobedad ja mingid kohalikud maitseained on mulle ebameeldivad. Ah, t"uhja kah, mulle ei peagi koik maailma toidud ja maitsed meeldima.
Aga siin on "umbruses suured teeistandused, igalt poolt saab imehead masala, kardemoni, ingveri, shokolaadi ning muidugi rohelist voi musta teed. Monikord lisatakse teele ka veits kohvi.
"Uldiselt pole Ooty just minu koht. V-o sellep"arast, et igasten Himaalaajja ning k"aisin eelm aasta Ogiri ja n"u"ud Danaga v"aga ilusates Alpi kohtades, Maroko m"aed voisid ka hingematvalt ilusad olla. Aga siin ma pole volutud. Homme l"ahen vaatan "umbruskonda, ehk see veenab mind "umber.
V-o ma pole volutud hoopis seetottu, et eile sain teada oma vanaema haigusest ning mul tekkis tema p"arast hirm. Juba hakkasin kojusoiduplaane hauduma ning unes nutsin. Ja mul oli kahju Mysorest "ara tulla.
See on taas "uks mu reisimise erip"arasid, et "uks hetk pakid oma koti kokku ja olenemata koigest soidad edasi. J"alle uus kohanemine ja tolereerimine.
Mul on jasmiinid juustes, poes "uks naine pani. Terve p"aeva olen l~ohnanud nagu puu. Homme l"ahen ostan ka endale pika niidit"aie oisi. Pole vaja m"okerdada ega pihustada mingeid lohnasid. Lill p"ahe!
Olen homme vaatamisv"a"artustes, mind siis k"atte ei saa. 0 levi.
Sunday, November 9, 2008
Moslem Qadri, emaarmastusest
SIIN ON MU KIIDULAUL USULE (mitte konkreetsele usundile, pigem Jumalale kui absoluutsusele, kellesse iga religioon usub) ning EMAARMASTUSELE.
Olin n"u"ud 6 p"aeva Mysores ning sain tuttavaks Qadriga, kes on tosiusklik moslem. Ma sattusin ta poodi juhuslikult. Ostsin sealt salli ning kuna talle ei meeldinud m"u"umisega pealet"ukkiv olla (nagu siin KOIK teised m"u"ugimehed on), pakkus teed ja tahtis niisama juttu r"a"akida. Esimesel korral ma ei viitsinud ("ullatusin vaid Qadri nime peale), andsin meiliaadressi ning kui ta mulle kirjutanud oli ning me internetipunktis kokku juhtusime, l"aksin 2 p"aeva hiljem juttu puhuma. P"arast k"aisin mitu korda p"aevas.
Esiteks nimetab ta Allahit God (jumal). Ma pole sellist usku ikka jube kaua n"ainud. Ta armastab oma jumalat ja usub temasse v"aikesteski asjades. Eks see on tal perekonnast p"arit, ta on Kashmirist, seal on koik moslemid. Aga siiski, selline silmade s"araga usk! Ja selle nimeks ma ei "utleks islam, sest mis vahet seal on, kuidas ta jumalat nimetab. Ta teenib u 25 000 EEK kuus oma poega (sellest peab muidugi rendi ja kauba omav"a"artuse maksma), kuid "utleb, et Jumal annab ja votab. Et tegelikult pole tema teha, kui edukas ta on, et ta annab lihtsalt endast parima, "ulej"a"anu on Jumala teha. Ta ei "utelnud seda mulle, kuid ma kuulsin, kui ta oma emaga r"a"akis "im shallah" (ma kirjutan kindlasti seda valesti, ei tunne ju araabia keelt, sorri). Marokos kasutati seda v"aljendit s"o"ogi alla ja peale. KUI JUMAL LUBAB. Kui ma v"aike olin, kuulsin ka Valgas vanemate uskilike suust seda tihti, eriti oma kalli T"adimari k"aest. Ja imestasin. Seda moeldi tosiselt. Ja n"u"ud ma n"aen seda j"alle.
Minus tekitab India igatsust puhta ja siira usu j"argi. Oma usu. Mitte nende.
Sama on armastusega. Ma n"aen seda siin tihti ja aina imetlen.
Sattusime Adiliga mu telefonist r"a"akima. Ma mainisin, et ema kangesti palus mul mobla Indiasse kaasa votta. Adil kuulas mind ja "utles, et tema usk "utleb, et mitte iial ei tohi ema s"udant murda, ema s"uda on ~orn. Ja r"a"akis siis kaks lugu koraanist:
*Noormees kohtas neidu, armastas teda kogu s"udamest ning oli nous koike tegema, t"ahti taevast alla tooma jne. Pruut k"usis, kas ikka toesti koike ning palus poisilt selle ema s"udant. Noormees l"aks koju, loikas oma ema s"udame v"alja ning kiirustas naise juurde. Teel ta komistas, s"uda kukkus k"aest maha ja veeres eemale. "Akki kuulis poiss kaugelt s"udame poolt h"a"alt: "pojake, on Sul koik ikka korras?" ...
Ema s"uda ei lakka mitte iial armastamast.
*Emal oli kodus poeg, kellest kasvas johkard. Poiss kohtles ema julmalt, alandas ning peksis teda iga p"aev. "Uhel p"aeval juhtus noormehega avarii ning ta oli suremas. Aga hing ei tahtnud kuidagi kehast lahkuda. Keha piinles kohutavalt. Kutsuti p"uhamees, kes alati oli aidata osanud. See oli suur jumalamees ning v"aga tark. Mees palus, palus, kuid ei midagi. Palus, ikka ei midagi. P"uhamees vaatas poissi, motles ning k"askis poisi ema kohale kutsuda. Kui see tuli, "utles p"uhamees emale, et see poisile andeks annaks. Ema vaatas ja "utles, et ei, see noormees on teda kohutavalt kohelnud. P"uhamees palus teda ning "utles, et see on ainus voimalus poja hingel rahus minna saamiseks. Ema l"aks pojale l"ahedale ning "utles talle, et annab tehtu andeks. Sel hetkel poeg suri...
Ema on korgemal kui p"uhameeste voi tarkade palved. V"ahemalt islamis.
V"ahemalt peaks nii olema.
---------------
K"aisin siis Qadriga (ta eesnimi on tegelt Adil) restoranis s"o"omas (tegi mulle v"alja) ning tema j"argis selle maa kombeid, palus enne viisakalt mult andeks ning soi riisitoite k"atega. Ja r"a"akis oma perest. Koige suurem l"ahedusavaldus olevat see, kui ta koju l"aheb ning ta ema teda oma k"aest toidab!
Ta on 24, kuid helistab igal hommikul ja ohtul oma koju, et ema ei muretseks. Nendel pidi nii tavaks olema.
Ta muretseb, kuidas kunagi ta naine (tal praegu veel kedagi pole) ja ema omavahel l"abi hakkavad saama. Et nad molemad tema poolt armastatud oleks ning ei konkureeriks.
Meile on see veider motlemine, kas pole?
----------------
"Arge muretsege, et ma siin Indiasse nii kohutavalt "ara armun, et ei taha enam Eestisse tulla, voi kui tulen, siis eestilikku halvustan. Ei. Kui lapse kooli l"aheb, siis ju mitte selleks, et `oppida, kui rumalad teised on, vaid et ise targemaks saada, et opitut kasutada.
Ma tahaks niimoodi armastada ja niimoodi uskuda nagu nemad. Ja tahaks siiras olla. Kavatsen India endaga kaasa tuua. Mitte muutuda indialaseks.
Olin n"u"ud 6 p"aeva Mysores ning sain tuttavaks Qadriga, kes on tosiusklik moslem. Ma sattusin ta poodi juhuslikult. Ostsin sealt salli ning kuna talle ei meeldinud m"u"umisega pealet"ukkiv olla (nagu siin KOIK teised m"u"ugimehed on), pakkus teed ja tahtis niisama juttu r"a"akida. Esimesel korral ma ei viitsinud ("ullatusin vaid Qadri nime peale), andsin meiliaadressi ning kui ta mulle kirjutanud oli ning me internetipunktis kokku juhtusime, l"aksin 2 p"aeva hiljem juttu puhuma. P"arast k"aisin mitu korda p"aevas.
Esiteks nimetab ta Allahit God (jumal). Ma pole sellist usku ikka jube kaua n"ainud. Ta armastab oma jumalat ja usub temasse v"aikesteski asjades. Eks see on tal perekonnast p"arit, ta on Kashmirist, seal on koik moslemid. Aga siiski, selline silmade s"araga usk! Ja selle nimeks ma ei "utleks islam, sest mis vahet seal on, kuidas ta jumalat nimetab. Ta teenib u 25 000 EEK kuus oma poega (sellest peab muidugi rendi ja kauba omav"a"artuse maksma), kuid "utleb, et Jumal annab ja votab. Et tegelikult pole tema teha, kui edukas ta on, et ta annab lihtsalt endast parima, "ulej"a"anu on Jumala teha. Ta ei "utelnud seda mulle, kuid ma kuulsin, kui ta oma emaga r"a"akis "im shallah" (ma kirjutan kindlasti seda valesti, ei tunne ju araabia keelt, sorri). Marokos kasutati seda v"aljendit s"o"ogi alla ja peale. KUI JUMAL LUBAB. Kui ma v"aike olin, kuulsin ka Valgas vanemate uskilike suust seda tihti, eriti oma kalli T"adimari k"aest. Ja imestasin. Seda moeldi tosiselt. Ja n"u"ud ma n"aen seda j"alle.
Minus tekitab India igatsust puhta ja siira usu j"argi. Oma usu. Mitte nende.
Sama on armastusega. Ma n"aen seda siin tihti ja aina imetlen.
Sattusime Adiliga mu telefonist r"a"akima. Ma mainisin, et ema kangesti palus mul mobla Indiasse kaasa votta. Adil kuulas mind ja "utles, et tema usk "utleb, et mitte iial ei tohi ema s"udant murda, ema s"uda on ~orn. Ja r"a"akis siis kaks lugu koraanist:
*Noormees kohtas neidu, armastas teda kogu s"udamest ning oli nous koike tegema, t"ahti taevast alla tooma jne. Pruut k"usis, kas ikka toesti koike ning palus poisilt selle ema s"udant. Noormees l"aks koju, loikas oma ema s"udame v"alja ning kiirustas naise juurde. Teel ta komistas, s"uda kukkus k"aest maha ja veeres eemale. "Akki kuulis poiss kaugelt s"udame poolt h"a"alt: "pojake, on Sul koik ikka korras?" ...
Ema s"uda ei lakka mitte iial armastamast.
*Emal oli kodus poeg, kellest kasvas johkard. Poiss kohtles ema julmalt, alandas ning peksis teda iga p"aev. "Uhel p"aeval juhtus noormehega avarii ning ta oli suremas. Aga hing ei tahtnud kuidagi kehast lahkuda. Keha piinles kohutavalt. Kutsuti p"uhamees, kes alati oli aidata osanud. See oli suur jumalamees ning v"aga tark. Mees palus, palus, kuid ei midagi. Palus, ikka ei midagi. P"uhamees vaatas poissi, motles ning k"askis poisi ema kohale kutsuda. Kui see tuli, "utles p"uhamees emale, et see poisile andeks annaks. Ema vaatas ja "utles, et ei, see noormees on teda kohutavalt kohelnud. P"uhamees palus teda ning "utles, et see on ainus voimalus poja hingel rahus minna saamiseks. Ema l"aks pojale l"ahedale ning "utles talle, et annab tehtu andeks. Sel hetkel poeg suri...
Ema on korgemal kui p"uhameeste voi tarkade palved. V"ahemalt islamis.
V"ahemalt peaks nii olema.
---------------
K"aisin siis Qadriga (ta eesnimi on tegelt Adil) restoranis s"o"omas (tegi mulle v"alja) ning tema j"argis selle maa kombeid, palus enne viisakalt mult andeks ning soi riisitoite k"atega. Ja r"a"akis oma perest. Koige suurem l"ahedusavaldus olevat see, kui ta koju l"aheb ning ta ema teda oma k"aest toidab!
Ta on 24, kuid helistab igal hommikul ja ohtul oma koju, et ema ei muretseks. Nendel pidi nii tavaks olema.
Ta muretseb, kuidas kunagi ta naine (tal praegu veel kedagi pole) ja ema omavahel l"abi hakkavad saama. Et nad molemad tema poolt armastatud oleks ning ei konkureeriks.
Meile on see veider motlemine, kas pole?
----------------
"Arge muretsege, et ma siin Indiasse nii kohutavalt "ara armun, et ei taha enam Eestisse tulla, voi kui tulen, siis eestilikku halvustan. Ei. Kui lapse kooli l"aheb, siis ju mitte selleks, et `oppida, kui rumalad teised on, vaid et ise targemaks saada, et opitut kasutada.
Ma tahaks niimoodi armastada ja niimoodi uskuda nagu nemad. Ja tahaks siiras olla. Kavatsen India endaga kaasa tuua. Mitte muutuda indialaseks.
Friday, November 7, 2008
Uued tegemised
Ma pole joudnud viimasel ajal kirjutada. Mingeid l"abimoeldud ridu siia ei pane. P"u"uan veits j"rele moelda enne, aga...
*k"aisin muusikaliselt tantsivaid v"arvivalgusega purskkaeve vaatamas - tohutult uhke elamus
*mu hotelli ukse taga elavad 35 ahvi (mina olen u 15 n"ainud), "uks rikas Mumbay mees toidab neid; hommikul k"aisin tema juures hommikus"o"ogil; tegeleb ravimtaimedega ja tal on teenrid :)
*see moslemist Qadri on v"aga kihvt isiksus. Ja ometigi on j"alle keegi, kellega saab ausalt r"a"akida, koike k"usida ja oma muljeid jagada (n"aiteks seda, kui v"aga mulle ei meeldi, kui mind hindu templitesse veetakse)
*mu koige suurem t"anane elamus on mu fotokas: selle digiosa on tuksis (cct, nad "utlesid). Parandamine l"aheks maksma tonn eeku!!!! Ma pean n"u"ud vist uue ostma. Jama! MA ei suuda otsustada, kas peaksin korraliku ja pikema perspektiiviga kallima voi odava India-tarbeks kaamera ostma. Raha just maas ei vedele ju.
*L"ahen homme Ooty m"agedesse. Koik kohalikud kiidavad ja koolid k"aivad seal ekskursioonidel.
*k"aisin muusikaliselt tantsivaid v"arvivalgusega purskkaeve vaatamas - tohutult uhke elamus
*mu hotelli ukse taga elavad 35 ahvi (mina olen u 15 n"ainud), "uks rikas Mumbay mees toidab neid; hommikul k"aisin tema juures hommikus"o"ogil; tegeleb ravimtaimedega ja tal on teenrid :)
*see moslemist Qadri on v"aga kihvt isiksus. Ja ometigi on j"alle keegi, kellega saab ausalt r"a"akida, koike k"usida ja oma muljeid jagada (n"aiteks seda, kui v"aga mulle ei meeldi, kui mind hindu templitesse veetakse)
*mu koige suurem t"anane elamus on mu fotokas: selle digiosa on tuksis (cct, nad "utlesid). Parandamine l"aheks maksma tonn eeku!!!! Ma pean n"u"ud vist uue ostma. Jama! MA ei suuda otsustada, kas peaksin korraliku ja pikema perspektiiviga kallima voi odava India-tarbeks kaamera ostma. Raha just maas ei vedele ju.
*L"ahen homme Ooty m"agedesse. Koik kohalikud kiidavad ja koolid k"aivad seal ekskursioonidel.
Wednesday, November 5, 2008
Pilte Goast
"arge pange pahaks, tegin endast ka "uhe pildi
Selline oli 4 p"aeva mu kodu, mul oli palmide vahel oma maja. U 50 EEK p"aev
Neid ma j"alitasin hoolega
Lehmaromantika l"aheb Indias k"ull s"udamesse!
Palavus "uhendab koiki!
Siga oli puude vahel julge. Siin maal ei s"o"o teda keegi.
Indias on praegu koik roheline ja oitseb.
Liiklusest
See jutt on rohkem neile, kes enne Aasia poole sattunud pole.
Siin on koikjal korvulukustav l"arm ja piibitamine. Aga miskip"arast eriti pidurit ka vajutama ei pea. Kuidagi saab alati kuhugi vahele end nihverdada. Ja kui vaja, saab siinsest vasakpoolsest liikulusest sujuvalt parempoolne. Ja mitmes reas soitma peab, soltub sellest, kui kitsad autod on. N"aiteks rikshasid mahub n."o kaherealisele teele u 6. Kui inimesed ka vahele l"ukkida, siis 5.
M"o"odasoite tehakse igalt poolt ja "ule konniteede ja kraavide. Ainuke piirang on soiduvahendi voimekus.
Aga oiendamist ma pole kuulnud.
Ja jalak"aija on ka liikleja. Mitte p"uha lehm ega aeglane liiklusesegaja.
Aga siiski kehtib tugevama eesoigus. Kui otsustada ei suuda, kes esimesena peab minema, siis koigepealt hulljulge ning siis tugev ja siis koige viimasena viisakas/kohkleja.
Eile kondis keset 4-realist teed lehm. V"aga h"asti sai hakkama. Aga ma ei moista, mida ta sealt tahtis. Ta l"aks nii sihikindlalt nagu asuks tema karjamaa/marjamaa just sealpool. Voi sai tal lihtsalt korini molutamisest, lihased olid kanged ja ta vottis "uhe pika sirge ette. P"arast oli kindlasti parem olla!
Selline l"arm liikluses kandub veits ka suhtlemisse "ule. Oiendav koneviis voi h~oikumine, vilistamine ja igast muud h"a"aled on positiivse kommunikatsiooni osa. P"aris monus on k"aia, kui iga pauk, kiire ja vali k~onevaling, vilistamine ja meeletu tuututamine h"airima ei pea. Nagu tokrm, mis ei uputa.
Siin on koikjal korvulukustav l"arm ja piibitamine. Aga miskip"arast eriti pidurit ka vajutama ei pea. Kuidagi saab alati kuhugi vahele end nihverdada. Ja kui vaja, saab siinsest vasakpoolsest liikulusest sujuvalt parempoolne. Ja mitmes reas soitma peab, soltub sellest, kui kitsad autod on. N"aiteks rikshasid mahub n."o kaherealisele teele u 6. Kui inimesed ka vahele l"ukkida, siis 5.
M"o"odasoite tehakse igalt poolt ja "ule konniteede ja kraavide. Ainuke piirang on soiduvahendi voimekus.
Aga oiendamist ma pole kuulnud.
Ja jalak"aija on ka liikleja. Mitte p"uha lehm ega aeglane liiklusesegaja.
Aga siiski kehtib tugevama eesoigus. Kui otsustada ei suuda, kes esimesena peab minema, siis koigepealt hulljulge ning siis tugev ja siis koige viimasena viisakas/kohkleja.
Eile kondis keset 4-realist teed lehm. V"aga h"asti sai hakkama. Aga ma ei moista, mida ta sealt tahtis. Ta l"aks nii sihikindlalt nagu asuks tema karjamaa/marjamaa just sealpool. Voi sai tal lihtsalt korini molutamisest, lihased olid kanged ja ta vottis "uhe pika sirge ette. P"arast oli kindlasti parem olla!
Selline l"arm liikluses kandub veits ka suhtlemisse "ule. Oiendav koneviis voi h~oikumine, vilistamine ja igast muud h"a"aled on positiivse kommunikatsiooni osa. P"aris monus on k"aia, kui iga pauk, kiire ja vali k~onevaling, vilistamine ja meeletu tuututamine h"airima ei pea. Nagu tokrm, mis ei uputa.
Jah! Jajah! ehk kehakeelest
Kehakeel toimib siin Indias teisiti kui meil.
"Jah!" on ebalev peavangutus ja "Haa(n)!" -samasugune liigutus nagu meie teeme "kuidas k"ull ometi nii" ja "voi-voi-voi" puhul.
Proovige kuidagi nii vastata. V"aga raske!
"Ei" on eriti moistetav 2 k"aega seina ette l"o"omisena. See on nii sulaselge ja kategooriline, et nad astuvad sammu tagasi (hollandlased r"a"akisid :), olen ise ka monudega proovinud. Siin ju igast pealet"ukkijaid, ronivad kasvoi s"ulle, et raha saada. Pearaputus on ka toiminud.
Meie s"o"omisliigutus neis mitte mingeid aju"uhendusi ei loo. Nii et kehakeelega restos toitu ei saa. Mul on valus kogemus! (loppes h"asti, n"aitasin teise mehe toidu peale ja sain mingi palli k"a"arivas vedelikus). Kunagi proovin nende toitumisliigutust kirjeldada, hetkel ei oska.
"Jah!" on ebalev peavangutus ja "Haa(n)!" -samasugune liigutus nagu meie teeme "kuidas k"ull ometi nii" ja "voi-voi-voi" puhul.
Proovige kuidagi nii vastata. V"aga raske!
"Ei" on eriti moistetav 2 k"aega seina ette l"o"omisena. See on nii sulaselge ja kategooriline, et nad astuvad sammu tagasi (hollandlased r"a"akisid :), olen ise ka monudega proovinud. Siin ju igast pealet"ukkijaid, ronivad kasvoi s"ulle, et raha saada. Pearaputus on ka toiminud.
Meie s"o"omisliigutus neis mitte mingeid aju"uhendusi ei loo. Nii et kehakeelega restos toitu ei saa. Mul on valus kogemus! (loppes h"asti, n"aitasin teise mehe toidu peale ja sain mingi palli k"a"arivas vedelikus). Kunagi proovin nende toitumisliigutust kirjeldada, hetkel ei oska.
Tuesday, November 4, 2008
Mis ma siis teinud olen (Goa kuni Mysore)
L"uhidalt mu eelnevatest tegemistest:
*Goa viimased minutid veetsin Moskva venelasega ("uksik r"andav noormees), kes kangesti mind sinna p"u"udis veenda j"a"ama. Ei. Aga tore oli vene keelt r"a"akida.
*Goas joudsin siiski ka merele. K"aisin "uhe poisi motikaga ja siis mootorpaadiga delfiine vaatamas. 3 tulid v"ga l"ahedale. Ma pidavat jube onnelik olema, tavaliselt delfiinid hoiavad inimeste ja eriti mootoritega distanssi.
Tegelt merel soitmine ja elava delfiini n"agemine on tore, aga mitte p"aris minu "tassike teed". Mulle meeldib ise staatililne olla ning pikemalt k"aitumist j"algida.
Tundus nagu oleks nad mulle tsirkust teinud ja mina lihtsalt tiirutasin "umber nende. Hea, et nad veel peale shoud raha ei k"usinud.
*J"argm p"aev k"aisin India suurimaid koski vaatamas (Jog Falls), korgeim neist langeb 293m. - uhke ja ilus oli k"ull.
*Tee koskedes Mysoreni on nii pikk, et ma pidin kuskil "o"omajale j"a"ama. Seekord Bangalore'i. See linn mind k"ull mitte kuidagi ei tommanud. Hommikul k"aisin arsti juures "ara (kohe siin all kirjutan sellest) ja istusin esimese bussi peale Mysore suunas. Hind oli 2x kallim kui tavaliselt, aga seltskond oli ka hoopis kinnisem, uhkem ja euroopalikum. Ja a/c proovis mu kurgu tervislikku seisundit. Korras oli.
*Mysoris kohtasin kangapoes moslemi poissi Kashmirist, kes minu nime peale "utles, et tema on ka kadri. Aga perekonnanimena. Ja tegelt Qadri. Kutsus teele. Ma pole veel l"ainud, lihtsalt viitsimises on asi. Tegelt v"aga meeldiv inimene. Nii et minust voib veel Kadri Kadri saada ;)
SEE OLI NALI!!!!!!!! Ausalt! Ma armastan eestlust ja j"a"an seda alati vajama. Ja mulle pole praegu k"ull suhet vaja, ERITI moslemisuhet!
*P"uhap"aeva ohtuti s"u"udatakse tunniks ajaks Mysore maharadja lossi valgustus - 97 000 tillukest elektrik"u"unalt, roomamas m"o"oda koikvoimalikke kaari ja kupleid ja torne ja piike . See oli TOESTI koige ilusam lambitamine, mida iial n"ainud olen!
*Mysores k"aisin kahel j"arjetsikusel p"aeval Ayurveda massaazis. Tiina teb muidugi 5x paremini. Mulle tundub, et seda naist oli korralikult opetatud ning ta t"aitis oma "ulesannet vastutustundlikult. Aga mitte isiklikult!
Siiski mulle v"aga meeldis peamassaazh. Seda tehakse rohke kookosp"ahkli~oliga ning see raputab pea ikka korralikult l"abi. Ma polnud sellist asja varem kogenud. "Age!
Ja kui jube l"abiklopitud ja oline, siis veel auru alla ka! 15 min.
Peale seda oleks ma vist k"ull s"u"ua kolvanud! Olin nagu talleke, nii pehme ja ilus ja lohnav. Ja mass"o"or kuivatas mu ise "ara (peaaegu "uleni) ja kammis p"arast juukse "ara ka.
Mis te arvate, et mul ei tekkinud igast laadi motteid ja tundeid?: h"ammeldus, k~ohedus, h"abi, heameel, puhas room, t"anulikkus...
Hea oli olla!
*Mul tekkis n"adal tagasi huulele herpes (l"aks n"u"ud "ara) ja 5 p"aeva tagasi silma odraiva. Kullaga hoorumine ei aidanud. L"aksin lopuks Bangalores arsti juurde. Andis mulle 5 antibiootikumi. Nime peal polnud. Valged. Ja kirjutas salvi m"a"arimiseks, ma ei joudnud v"alja veel osta. Rohtu ka veel votma ei hakanud.
Sel p"aeval oli silm lausa m"adane.
Aga tahtsin enne Mysores Ayurveda massaazi j"argi proovida.
Ja siis sattusin (tegelt veeti) aroomiolide poodi ja ma vana lammas (lasin end "ara r"a"akida, et vot kui v"aga mul seda vaja on) n"agin end ostmas musta jasmiini oli. Pidavat naha probleemide puhul aitama. Kodus siis panin tilga silmale. Kohatav valu loi n"akku. Votsin kohe oma Chemisepti Fresh Wipesid (niisked salvr"atid, desinfitseerivad ja ravivad ka pisikesi haavu, v"aga soovitan igale reisile!) ja p"uhkisin silmad puhtaks. Verd tuli ka.
Silm ehmatas selle pulli peale nii hirmsasti "ara, et ohtuks olin terve!
Ja t"ana pole enam midagi.
*Goa viimased minutid veetsin Moskva venelasega ("uksik r"andav noormees), kes kangesti mind sinna p"u"udis veenda j"a"ama. Ei. Aga tore oli vene keelt r"a"akida.
*Goas joudsin siiski ka merele. K"aisin "uhe poisi motikaga ja siis mootorpaadiga delfiine vaatamas. 3 tulid v"ga l"ahedale. Ma pidavat jube onnelik olema, tavaliselt delfiinid hoiavad inimeste ja eriti mootoritega distanssi.
Tegelt merel soitmine ja elava delfiini n"agemine on tore, aga mitte p"aris minu "tassike teed". Mulle meeldib ise staatililne olla ning pikemalt k"aitumist j"algida.
Tundus nagu oleks nad mulle tsirkust teinud ja mina lihtsalt tiirutasin "umber nende. Hea, et nad veel peale shoud raha ei k"usinud.
*J"argm p"aev k"aisin India suurimaid koski vaatamas (Jog Falls), korgeim neist langeb 293m. - uhke ja ilus oli k"ull.
*Tee koskedes Mysoreni on nii pikk, et ma pidin kuskil "o"omajale j"a"ama. Seekord Bangalore'i. See linn mind k"ull mitte kuidagi ei tommanud. Hommikul k"aisin arsti juures "ara (kohe siin all kirjutan sellest) ja istusin esimese bussi peale Mysore suunas. Hind oli 2x kallim kui tavaliselt, aga seltskond oli ka hoopis kinnisem, uhkem ja euroopalikum. Ja a/c proovis mu kurgu tervislikku seisundit. Korras oli.
*Mysoris kohtasin kangapoes moslemi poissi Kashmirist, kes minu nime peale "utles, et tema on ka kadri. Aga perekonnanimena. Ja tegelt Qadri. Kutsus teele. Ma pole veel l"ainud, lihtsalt viitsimises on asi. Tegelt v"aga meeldiv inimene. Nii et minust voib veel Kadri Kadri saada ;)
SEE OLI NALI!!!!!!!! Ausalt! Ma armastan eestlust ja j"a"an seda alati vajama. Ja mulle pole praegu k"ull suhet vaja, ERITI moslemisuhet!
*P"uhap"aeva ohtuti s"u"udatakse tunniks ajaks Mysore maharadja lossi valgustus - 97 000 tillukest elektrik"u"unalt, roomamas m"o"oda koikvoimalikke kaari ja kupleid ja torne ja piike . See oli TOESTI koige ilusam lambitamine, mida iial n"ainud olen!
*Mysores k"aisin kahel j"arjetsikusel p"aeval Ayurveda massaazis. Tiina teb muidugi 5x paremini. Mulle tundub, et seda naist oli korralikult opetatud ning ta t"aitis oma "ulesannet vastutustundlikult. Aga mitte isiklikult!
Siiski mulle v"aga meeldis peamassaazh. Seda tehakse rohke kookosp"ahkli~oliga ning see raputab pea ikka korralikult l"abi. Ma polnud sellist asja varem kogenud. "Age!
Ja kui jube l"abiklopitud ja oline, siis veel auru alla ka! 15 min.
Peale seda oleks ma vist k"ull s"u"ua kolvanud! Olin nagu talleke, nii pehme ja ilus ja lohnav. Ja mass"o"or kuivatas mu ise "ara (peaaegu "uleni) ja kammis p"arast juukse "ara ka.
Mis te arvate, et mul ei tekkinud igast laadi motteid ja tundeid?: h"ammeldus, k~ohedus, h"abi, heameel, puhas room, t"anulikkus...
Hea oli olla!
*Mul tekkis n"adal tagasi huulele herpes (l"aks n"u"ud "ara) ja 5 p"aeva tagasi silma odraiva. Kullaga hoorumine ei aidanud. L"aksin lopuks Bangalores arsti juurde. Andis mulle 5 antibiootikumi. Nime peal polnud. Valged. Ja kirjutas salvi m"a"arimiseks, ma ei joudnud v"alja veel osta. Rohtu ka veel votma ei hakanud.
Sel p"aeval oli silm lausa m"adane.
Aga tahtsin enne Mysores Ayurveda massaazi j"argi proovida.
Ja siis sattusin (tegelt veeti) aroomiolide poodi ja ma vana lammas (lasin end "ara r"a"akida, et vot kui v"aga mul seda vaja on) n"agin end ostmas musta jasmiini oli. Pidavat naha probleemide puhul aitama. Kodus siis panin tilga silmale. Kohatav valu loi n"akku. Votsin kohe oma Chemisepti Fresh Wipesid (niisked salvr"atid, desinfitseerivad ja ravivad ka pisikesi haavu, v"aga soovitan igale reisile!) ja p"uhkisin silmad puhtaks. Verd tuli ka.
Silm ehmatas selle pulli peale nii hirmsasti "ara, et ohtuks olin terve!
Ja t"ana pole enam midagi.
Toidud
Siin on tapvalt odav s"u"ua. Kui just hotelli restoranis ei einesta, seal hoitakse koiki tooteid ainult k"ulalistele, seega saad v"aga H"ASTI ja kaua hoitud (ehk veits rinknenud), aga ausalt, vastiku roa.
Aga jah.
S"u"uakse reeglina metallnoudest. Kui kuhugi peenemasse kohta l"ahed, saad plastmassist voi n"aritud portselanilt toitu.
Eile votsin restos suvalise esimese nimetuse (et kogu aeg midagi uut proovida) ja sain u 6 tuuletasku suurust ohukest taignapallikest sibula jm tooreste viljade t"aidisega. Ja kausiga kaste juurde. No ja kuidas siis seda s"u"ua? Proovisin k"atte votta ja hammustada, aga juba voolas m"o"oda k"asivart. "Umberringi inimesed vaatasid ja vaikselt naersid. Mul tuli ka muie peale. T"aiesti kontrollimatult. Suu kiskus korvuni.
Aga jah.
S"u"uakse reeglina metallnoudest. Kui kuhugi peenemasse kohta l"ahed, saad plastmassist voi n"aritud portselanilt toitu.
--------------
Kohv ja tee on peaaegu alati rohke piima, suhkru, kardemoni jm lisanditega. Mulle tunduvad nad "usna sarnased. Mida kodusem ja omarahvasem, seda parem kvaliteet ja maitse ja lohn.
Kohv ja tee on peaaegu alati rohke piima, suhkru, kardemoni jm lisanditega. Mulle tunduvad nad "usna sarnased. Mida kodusem ja omarahvasem, seda parem kvaliteet ja maitse ja lohn.
Jooke serveeritakse tillukeses metalltopsis, mis omakorda on veel metallkausikeses. Loksuta siis nii palju kui tahad. Ja nad pl"ogastavad siin monudega! Kohe tuleb lapiga mees ka.
J"a"atis ja piimajoogid on samuti kvaliteetsed ja imehead. Tehakse igasuguseid erinevaid kokteile puuviljade, p"ahklite ja v"arskelt pressitud mahladega.
--------------
Igal toidul on oma kombestik. P"aris palju asju s"u"uakse k"atega (ehk siis AINULT parema k"aega. Vasakuga void heal juhul taldrikut kinni hoida, seda ju kasutad vetsus).
Igal toidul on oma kombestik. P"aris palju asju s"u"uakse k"atega (ehk siis AINULT parema k"aega. Vasakuga void heal juhul taldrikut kinni hoida, seda ju kasutad vetsus).
---------- 
Thali on pohiline asi, mida on alati lollikindel suure n"alja puhul ja lounas"o"okideks votta. Seda on igas piirkonnas, nii et voib vabalt rongist maha astudes esimesse suvalisse kohta, kus men"u"ud ega keelt ei tunta, paluda thalit.
S.o tavaliselt suurem kauss riisi ja siis u 8 pisikest kausikest erinevaid kastmeid voi k"o"ogiviljade pl"ogasid (arv ja sisu voib isegi samas kohas erinevatel p"aevadel muutuda).
Thalit s"u"uakse k"atega. Kuidagi n"atsutatakse riis sormede vahel pallikeseks ja siis suhu. Suur kunst! Muidugi Indias sellest aru ei saa, kuidas tited oskavad k"atega s"u"ua ja t"aiskasvanud valged nii abitud on.
-----------
Eile votsin restos suvalise esimese nimetuse (et kogu aeg midagi uut proovida) ja sain u 6 tuuletasku suurust ohukest taignapallikest sibula jm tooreste viljade t"aidisega. Ja kausiga kaste juurde. No ja kuidas siis seda s"u"ua? Proovisin k"atte votta ja hammustada, aga juba voolas m"o"oda k"asivart. "Umberringi inimesed vaatasid ja vaikselt naersid. Mul tuli ka muie peale. T"aiesti kontrollimatult. Suu kiskus korvuni. Lo puks tuli ettekandja, pani lusikaga veits kastet pallikesse ja tostis selle siis mulle lusikale. Vot. So"o" n"u"ud, toiduga ei m"angita.
Aga isegi lusikalt oli s"o"omine kunst. See pall mahtus mulle h"adavaevalt suhu! Just vormilt. Mahult, kui ta puruks hammustada, oli juba ok.
... Ma loobusin, rebisin lusika otsaga palli taldrikul pooleks ja k"uhveldasin viisakalt v"aikeste portsionite kaupa suhu!
Aga naer j"ai suule koduni!
T'ukiline info
Tk nr 1: mind juhatati eile esimest korda 3 inimese poolt j"arjest t"aiesti suvalises ja vastandlikus suunas. Oled seda India inimeste kohta nii palju lugenud, aga senise 2 n"adala jooksul on mulle ainult puhast tott "oeldud ja toesti aidatud. N"u"ud siis konni, kuhu tahad, kindlasti on selles voi tolles suunas ka moni asi, mida sa void osta, mis sa sinna hotelli voi internetti ikka l"ahed.
-------------
Tk nr 2 : sain t"ana aru, milleks vannitubades "ambrid ja kopsikud on. Kuna segisteid tavaliselt pole ja dushist soe v"lja ei p"a"ase (kraaniga on miskip"arast parem suhe), siis "ambrisse saab paraja vee valmis lasta ja siis ilusti kopsikuga pesta.
Aga tegelt, mul oli 2. p"aeval Indias soe vesi ning siis j"argm kord "uleeile.
Ma olen aru saanud, et siinses kliimas mul sooja dushi polegi vaja. K"ulm vesi kunagi eesti moodi tarretav pole, see on leige ja t"aiesti monus palava p"aeva alguseks/vahele/lopetuseks. Ja kraan voolab ilusti porandale, milleks siis veel dushi vaja.
------------
Tk nr 3: ma teen s"o"omises ja toitude "ara tundmises edusamme. K"ain juba umbkeelsetes kohtades monudega oma lemmiktoite s"o"omas. Kohaliku rahva restodes (mis tavaliselt on 4x parema kvaliteedi ja 4x odavama hinnaga) reeglina men"u"usid pole.
Olen muutunud selle rahva moistes tsiviliseeritumaks: lopuks ometi sain selgeks, et ALATI peab enne ja p"arast toitumist k"aed puhtaks pesema. Selleks on igal pool kraanikausid olemas. Ja k"atega s"o"on ka, kuigi see on mul veel v"aga algusj"argus. Aga juba satub moni riisitera isegi suhu ja ma olen "uhe korra isegi t"aiesti punastamata toidukorraga "uhele poole saanud. K"asi p"uhin ka ilusti leiva sisse, mitte ei ongitse kotis ega m"a"ari kuhugi ei tea millesse seal sees.
Aga jah, kui mul moni pipar ikka nina tilkuma ajab, siis seda ma veel ei tea, kuidas k"aituda. Olen ikka taskur"atti nuusanud ja sellega koigi "umberkaudsete ja eriti t"o"otajate t"ahelepanu ningvkaastunde "aratanud. Et kas midagi on halvasti. Et kas mul tuleb koik v"alja.
Ma TOESTI pole n"ainud kedagi avalikult taskur"atti kasutamas (v.a bussis sellesse oksendav mees). Kas keegi teab sellest midagi???
-------------
Tk nr 4: ma polegi enam t"aiesti valge. M"a"arin k"ull 30-faktoriga kreemi igal hommikul, aga midagi pole teha! Valge nahaga voidetud t"ahelepanu tekitab pikapeale soltuvust!
-------------
Tk nr 5: ma ei viitsi hindi keelt oppida. Ostsin k"ull opiku ja vokaalid sain selgeks, aga edasi lihtsalt ei suuda. Miski ei motiveeri ka. Olen oma l"uhikese reisi jooksul juba 6 erineva keelega piirkonnas olnud. Ja igas keeles on isegi t"ahestik ja numbrid erinevad. Hindi on sageli hoopis 3.keel. Pigem eelistatakse omavahel inglise keelt (mis on "ara v"a"andunud, kiirekoneline ja kohaliku aktsendiga). Olen siin paar hommikut kohvi juures india seebikaid vaadanud, koik on muidu (vist) hindikeelne, aga teatud jutt on ikka inglise keeles, n"aiteks "I love You", "I said NO!" jne. Nagu kadaka-sakslased ja paju-venelased, aga ing variant.
-------------
Tk nr 6: soovitan Inidasse reisijatel Eesti m"unte kaasa votta. Koik k"usivad mu k"aest. Isegi lapsed. Kahju, et mul pole. Kui neile India m"undi pihku panen, annavad tagasi.
-------------
Tk nr 2 : sain t"ana aru, milleks vannitubades "ambrid ja kopsikud on. Kuna segisteid tavaliselt pole ja dushist soe v"lja ei p"a"ase (kraaniga on miskip"arast parem suhe), siis "ambrisse saab paraja vee valmis lasta ja siis ilusti kopsikuga pesta.
Aga tegelt, mul oli 2. p"aeval Indias soe vesi ning siis j"argm kord "uleeile.
Ma olen aru saanud, et siinses kliimas mul sooja dushi polegi vaja. K"ulm vesi kunagi eesti moodi tarretav pole, see on leige ja t"aiesti monus palava p"aeva alguseks/vahele/lopetuseks. Ja kraan voolab ilusti porandale, milleks siis veel dushi vaja.
------------
Tk nr 3: ma teen s"o"omises ja toitude "ara tundmises edusamme. K"ain juba umbkeelsetes kohtades monudega oma lemmiktoite s"o"omas. Kohaliku rahva restodes (mis tavaliselt on 4x parema kvaliteedi ja 4x odavama hinnaga) reeglina men"u"usid pole.
Olen muutunud selle rahva moistes tsiviliseeritumaks: lopuks ometi sain selgeks, et ALATI peab enne ja p"arast toitumist k"aed puhtaks pesema. Selleks on igal pool kraanikausid olemas. Ja k"atega s"o"on ka, kuigi see on mul veel v"aga algusj"argus. Aga juba satub moni riisitera isegi suhu ja ma olen "uhe korra isegi t"aiesti punastamata toidukorraga "uhele poole saanud. K"asi p"uhin ka ilusti leiva sisse, mitte ei ongitse kotis ega m"a"ari kuhugi ei tea millesse seal sees.
Aga jah, kui mul moni pipar ikka nina tilkuma ajab, siis seda ma veel ei tea, kuidas k"aituda. Olen ikka taskur"atti nuusanud ja sellega koigi "umberkaudsete ja eriti t"o"otajate t"ahelepanu ningvkaastunde "aratanud. Et kas midagi on halvasti. Et kas mul tuleb koik v"alja.
Ma TOESTI pole n"ainud kedagi avalikult taskur"atti kasutamas (v.a bussis sellesse oksendav mees). Kas keegi teab sellest midagi???
-------------
Tk nr 4: ma polegi enam t"aiesti valge. M"a"arin k"ull 30-faktoriga kreemi igal hommikul, aga midagi pole teha! Valge nahaga voidetud t"ahelepanu tekitab pikapeale soltuvust!
-------------
Tk nr 5: ma ei viitsi hindi keelt oppida. Ostsin k"ull opiku ja vokaalid sain selgeks, aga edasi lihtsalt ei suuda. Miski ei motiveeri ka. Olen oma l"uhikese reisi jooksul juba 6 erineva keelega piirkonnas olnud. Ja igas keeles on isegi t"ahestik ja numbrid erinevad. Hindi on sageli hoopis 3.keel. Pigem eelistatakse omavahel inglise keelt (mis on "ara v"a"andunud, kiirekoneline ja kohaliku aktsendiga). Olen siin paar hommikut kohvi juures india seebikaid vaadanud, koik on muidu (vist) hindikeelne, aga teatud jutt on ikka inglise keeles, n"aiteks "I love You", "I said NO!" jne. Nagu kadaka-sakslased ja paju-venelased, aga ing variant.
-------------
Tk nr 6: soovitan Inidasse reisijatel Eesti m"unte kaasa votta. Koik k"usivad mu k"aest. Isegi lapsed. Kahju, et mul pole. Kui neile India m"undi pihku panen, annavad tagasi.
Monday, November 3, 2008
Mysore, 3.nov 2008
K"aisin t"ana linnuvaatluspargis, vaatem"ael ja loomaaias.
Linnuvaatlusparki tutvustati LP-s kui j"arve, millel palju linde elavat. L"aksin siis v"agavarahommikul sinna. Vesiratta laenutamiseks pidi min 2 in olema. MINA OLEN "UKSI! Surusin pettumise alla ja istusin pingile. See oli kivist ja k"ulm. Ja linde lendas toesti palju, aga v"aga kaugel. Ja mul binoklit muidugi pole. Tegin siis "uhest vehklevast kormoranist pilte, aga mu fotokas hakkas intensiivselt lillasid triipe pilduma (varsti viskan ta j"arve!). Ja teised tulid juba peredega parki ning soitsid l"armakate lastega minu linnuj"arvele. ooooooeeeeeeeehh ma olin niiiiii pettunud!
Motlesin, et l"ahen "ara loomaaeda, seal ikka saab v"ahemalt magavat looma vaadata.
Aga rada l"aks edasi.
Ja j"arjest ilusamaks.
Ja siis oli mingi suurem vorguga eraldatud ala, kus elasid kurelised, paabulinnud (valged ja iga-v"arvilised, h"asti ilusate tuttidega), kirjud kanalised, pardid oma tibudega, ja veel igast lindelukaid.
Kui vorgu alt v"lja tulin, oli j"arsku koik kohad linde t"ais - t"aiesti vabalt lendasid rohelised kakaduud (voi papagoid, mina vahet ei tee), pelikanid ujusid j"arvekaldal, mingi v'aiksem kollase nokaga kure ja luige sugulane oli igal pool (seda on kogu India t"ais, istub isegi lehmal seljas, soidab ja s"o"ob korralikult kogu k"ulvatud tera pollult "ara). Teerada l"aks edasi ja oli toeliselt sinna tulemist v"a"art. See oli pohimotteliselt botaanikaaed ja suur vaikne j"arv sobis h"asti tiivulistele elamiseks. Isegi helesiniseid tillukesi kingfishereid n"agin.
Ma olin selles pargis 3h. Tegelt oleksin tahtnud terve p"aeva olla, aga igal pingil istus mingi india paarike. Nad mujal ei tohi k"aest ega "umbert kinni avalikkuses viibida, see on nende varjupaik. Paradiis paarikestele ja tiivulistele.
Mina olin "uksi (ja ausalt"oldes veits kade ka, esimest korda!!!), aga ok. Mina nautisin kogu seda elamust t"aie s"udamega.
----------
Ja siis see vaatem"agi. Koik muudkui r"a"akisid sellest. Et midagi erilist.
Mul oli terve p"aev oma riksha, nii et soitsime siis sellega "ules. Teepiirdel istusid ahvid ja vahtisid m"o"odasoitvaid autosid. Kumb juhmim on, see kes "ules soidab voi see, kes ei l"ahe. Seda motlesin ma muidugi nagu muistne eestlane ikka, alles alla tulles. Mina muidugi osutusin lollimaks.
Seal "uleval oli tempel. Muud midagi. Vaade oli nagu Prita aknast - kui akna all ilusat puud poleks, siis muu k"ull ei volu. Ja mind kisti sellesse usuv"arki. Kuhugi pandi mu varbavahekingad "ara, kohe oli mingi mees mu teejuht, k"atte suruti peot"ais lilli ("uks neist oli kas vesiroos voi lootos, ma ei tea) ja mass l"ukkus templisse. Mina muidugi olin silmad p"arani ja hirmul nagu j"anes. Ma kohe kuidagi ei tahtnud kedagi solvata ja selleks ma pigem ei roni kuskile usualadele. Aga "uksi eralduda enam ei saanud. Vool viis kaasa. See minu teejuht oli templit"o"otaja, ilus ja "a"armiselt kena h"a"alega mees. Andis paar k"asku ja ma olin igalt poolt j"arjekordadest ees. Minu lille vottis preester vastu ja pani p"arja kaela, otsmikule sain punase t"api ja pulbrit selle uuesti tegemiseks ka ajalehet"ukki pakituna. Ma olin t"ahelepanelikkus ja h"ammeldus ise. Ma ei osanud mitte midagi teha! Mitte kuhugi vaadata ega p"o"orata ega ammugi minna. See templimees viis mind siis oue, kus soovitas mul sealsest puust pilti teha (tegin! Peaasi, et see mu fotokat katki ei tee kogu oma p"uhadusega), J"argmises templis n"aidati kaugusesse Shiva peale. Olgu. Minu peas oli ainult see mote, et kui v"aga nad ise seda usuvad. Aga silmad olid k"ull jumalatele p"o"oratud. Usk toidab toesti hinge. Midagi v"aga ilusat on toelises usus!
Ja molemad templid lohnasid niiiiii h"asti! Eks see meeletu lillede ja puuviljade meri j"atab sinna tugeva j"alje.
Oues tegi usumees minust ja templist ja sellest lillevanikust mu kaelas pilti ja "utles, et vaniku voib p"arast autole voi rikshale panna (mida ma tegin ja kangesti roomustasin oma vaest rikshajuhti). Ja siis k"usiti annetust. Ja kui kingi tahtsin k"atte saada, siis selle eest k"usiti ka Shveitsi taksiga. UUH! Kuidas ma end siia k"ull vedada lasin???
Ja mitte midagi muud (m"u"ugiletid ka muidugi) siin m"ael polnudki! Vot!
Mind pole tegelt ei moslemi ega hindu religioosne kultuur "uldse huvitanud. Isegi nende arhitektuur mitte. Ma ei viitsi kuhugi sisse minaa. Tegelt mulle mojub igasugune liigne kaunistatus alati v"asitavalt, isegi Euroopa lossides. Ma armastan minimalismi.
Linnuvaatlusparki tutvustati LP-s kui j"arve, millel palju linde elavat. L"aksin siis v"agavarahommikul sinna. Vesiratta laenutamiseks pidi min 2 in olema. MINA OLEN "UKSI! Surusin pettumise alla ja istusin pingile. See oli kivist ja k"ulm. Ja linde lendas toesti palju, aga v"aga kaugel. Ja mul binoklit muidugi pole. Tegin siis "uhest vehklevast kormoranist pilte, aga mu fotokas hakkas intensiivselt lillasid triipe pilduma (varsti viskan ta j"arve!). Ja teised tulid juba peredega parki ning soitsid l"armakate lastega minu linnuj"arvele. ooooooeeeeeeeehh ma olin niiiiii pettunud!
Motlesin, et l"ahen "ara loomaaeda, seal ikka saab v"ahemalt magavat looma vaadata.
Aga rada l"aks edasi.
Ja j"arjest ilusamaks.
Ja siis oli mingi suurem vorguga eraldatud ala, kus elasid kurelised, paabulinnud (valged ja iga-v"arvilised, h"asti ilusate tuttidega), kirjud kanalised, pardid oma tibudega, ja veel igast lindelukaid.
Kui vorgu alt v"lja tulin, oli j"arsku koik kohad linde t"ais - t"aiesti vabalt lendasid rohelised kakaduud (voi papagoid, mina vahet ei tee), pelikanid ujusid j"arvekaldal, mingi v'aiksem kollase nokaga kure ja luige sugulane oli igal pool (seda on kogu India t"ais, istub isegi lehmal seljas, soidab ja s"o"ob korralikult kogu k"ulvatud tera pollult "ara). Teerada l"aks edasi ja oli toeliselt sinna tulemist v"a"art. See oli pohimotteliselt botaanikaaed ja suur vaikne j"arv sobis h"asti tiivulistele elamiseks. Isegi helesiniseid tillukesi kingfishereid n"agin.
Ma olin selles pargis 3h. Tegelt oleksin tahtnud terve p"aeva olla, aga igal pingil istus mingi india paarike. Nad mujal ei tohi k"aest ega "umbert kinni avalikkuses viibida, see on nende varjupaik. Paradiis paarikestele ja tiivulistele.
Mina olin "uksi (ja ausalt"oldes veits kade ka, esimest korda!!!), aga ok. Mina nautisin kogu seda elamust t"aie s"udamega.
----------
Ja siis see vaatem"agi. Koik muudkui r"a"akisid sellest. Et midagi erilist.
Mul oli terve p"aev oma riksha, nii et soitsime siis sellega "ules. Teepiirdel istusid ahvid ja vahtisid m"o"odasoitvaid autosid. Kumb juhmim on, see kes "ules soidab voi see, kes ei l"ahe. Seda motlesin ma muidugi nagu muistne eestlane ikka, alles alla tulles. Mina muidugi osutusin lollimaks.
Seal "uleval oli tempel. Muud midagi. Vaade oli nagu Prita aknast - kui akna all ilusat puud poleks, siis muu k"ull ei volu. Ja mind kisti sellesse usuv"arki. Kuhugi pandi mu varbavahekingad "ara, kohe oli mingi mees mu teejuht, k"atte suruti peot"ais lilli ("uks neist oli kas vesiroos voi lootos, ma ei tea) ja mass l"ukkus templisse. Mina muidugi olin silmad p"arani ja hirmul nagu j"anes. Ma kohe kuidagi ei tahtnud kedagi solvata ja selleks ma pigem ei roni kuskile usualadele. Aga "uksi eralduda enam ei saanud. Vool viis kaasa. See minu teejuht oli templit"o"otaja, ilus ja "a"armiselt kena h"a"alega mees. Andis paar k"asku ja ma olin igalt poolt j"arjekordadest ees. Minu lille vottis preester vastu ja pani p"arja kaela, otsmikule sain punase t"api ja pulbrit selle uuesti tegemiseks ka ajalehet"ukki pakituna. Ma olin t"ahelepanelikkus ja h"ammeldus ise. Ma ei osanud mitte midagi teha! Mitte kuhugi vaadata ega p"o"orata ega ammugi minna. See templimees viis mind siis oue, kus soovitas mul sealsest puust pilti teha (tegin! Peaasi, et see mu fotokat katki ei tee kogu oma p"uhadusega), J"argmises templis n"aidati kaugusesse Shiva peale. Olgu. Minu peas oli ainult see mote, et kui v"aga nad ise seda usuvad. Aga silmad olid k"ull jumalatele p"o"oratud. Usk toidab toesti hinge. Midagi v"aga ilusat on toelises usus!
Ja molemad templid lohnasid niiiiii h"asti! Eks see meeletu lillede ja puuviljade meri j"atab sinna tugeva j"alje.
Oues tegi usumees minust ja templist ja sellest lillevanikust mu kaelas pilti ja "utles, et vaniku voib p"arast autole voi rikshale panna (mida ma tegin ja kangesti roomustasin oma vaest rikshajuhti). Ja siis k"usiti annetust. Ja kui kingi tahtsin k"atte saada, siis selle eest k"usiti ka Shveitsi taksiga. UUH! Kuidas ma end siia k"ull vedada lasin???
Ja mitte midagi muud (m"u"ugiletid ka muidugi) siin m"ael polnudki! Vot!
Mind pole tegelt ei moslemi ega hindu religioosne kultuur "uldse huvitanud. Isegi nende arhitektuur mitte. Ma ei viitsi kuhugi sisse minaa. Tegelt mulle mojub igasugune liigne kaunistatus alati v"asitavalt, isegi Euroopa lossides. Ma armastan minimalismi.
VAHEL ON SIIN T"UHI KOHT
Te k"usite, kuhu ma kadunud olin? Ma olen Indias. Ikka veel. Ja koju "ara ei tule (koduigatsust pole, kuigi teie olete mulle kallid k"ull!). ONNEKS siin igal pool internetti pole. Ja mul polnud vahepeal mitte midagi "oelda.
-------------
Motlesin, mida teha, kas teha ja kui palju, ja kas "uldse, voi miks.
N"u"ud siis tean, MIKS ma Indias ringi k"ain (moni ju tuleb konkreetsesse linna konkreetse eesm"argiga). MULLE MEELDIB REISIDA! Juba paljalt reisimise p"arast. Mul ei ole 18h bussis istudes igav ega 2h rongi oodates ebamugav. Ma tunnen koiki muid inimlikke puuduj"a"ake ja norkusi, aga mitte igavust ja "uksindust. Mul on m"arkmik, millega ma suhtlen (see on mind mitmeid kordi annetamistest ja kerjustest, kes mulle n"akku oma k"ae topivad, p"a"astnud), LP, RG (ait"ah, Dana, see on olnud v"aga huvitav lugemine) ja ostsin isegi raamatu (Paulo Coelho "The fifth mountain", mulle meeldib!). Ja siis on mul ju veel fotokas, kus on alati liiga palju pilte, mis vajaksid "ule vaatamist ja valiku tegemist.
M"arkmik on niii isiklik, et ma vist poletan selle koos mone kolliga viimases linnas "ara. Sinna ma kirjutan KOIKE! Mis tundeid miski/keegi mus tekitab ja miks; mille "ule ma end motlemas leian ja miks; mis k"usimusi keegi/miski minus on esile toonud. Ma olen iseendaga kahekesi. Vahel muidugi on h"abi, et ma selliseid motteid motlen. Kui koik uitideed "ules kirjutada, tekib tunne, et olen eriti tapvalt pinnapealne inimene. Siis on korraga 100 asja, mille kohta mul tegelt polegi mingit arvamust, sest mul pole olnud aega selle peale moelda. H'abi on ka olnud unistada, aga nii ei s"unni ka plaane ega ilusaid tegusid.
--------------------
Kui minust juba 2 n"adalat mitte keegi kuulnud pole, siis olen k"ull kuskil kinni. Muu aeg ei ole mul piiritletud.
--------------------
Soitsin eelm n"adal turistirannast, Palolemist rongiga louna poole. Mu korvale tuli "uks vana rootsi mees, kes just oli oma pere koju "ara saatnud ja kavatses ise veel 3 n"adalat m"o"oda Indiat ringi k"aia. Ta tahtis koos minuga reisida ("utles, et ta pole mitte homesick (koduigatsus), vaid talksick (jutuhaigus). Mina ei viitsinud. Meil k"ull t"apselt samad plaanid, aga ikkagi, mina soitsin 2 peatust edasi. No ta siis vaatas mind ja motles, et selline kribu ja nii enesekindel ja tahab "uksi olla, keegi selle taime veel nopib. Ja soovitas mul "awake" olla ("arkvel), mitte ainult magamise mottes.
Jah, tal on oigus, mu aju on erk, ma ei olele, vaid tean nii palju kui teada suudan, mis mu "umber toimub. Mulle on mu turvalisus oluline ja ma tagan seda ise. Sest ma olen "uksi. Ja mulle meeldib nii!
Muideks, see rootsi mees olevat minuga sama lennukiga Helsinkist Indiasse lennanud.
Ja ta oli u 1995- 200...miski Turbas (60 km Tallinnast) Cinderella vabriku omanik. M"u"us siis oma osaluse maha ja hakkas reisima. Nii v"aike on see maailm!
-------------
Motlesin, mida teha, kas teha ja kui palju, ja kas "uldse, voi miks.
N"u"ud siis tean, MIKS ma Indias ringi k"ain (moni ju tuleb konkreetsesse linna konkreetse eesm"argiga). MULLE MEELDIB REISIDA! Juba paljalt reisimise p"arast. Mul ei ole 18h bussis istudes igav ega 2h rongi oodates ebamugav. Ma tunnen koiki muid inimlikke puuduj"a"ake ja norkusi, aga mitte igavust ja "uksindust. Mul on m"arkmik, millega ma suhtlen (see on mind mitmeid kordi annetamistest ja kerjustest, kes mulle n"akku oma k"ae topivad, p"a"astnud), LP, RG (ait"ah, Dana, see on olnud v"aga huvitav lugemine) ja ostsin isegi raamatu (Paulo Coelho "The fifth mountain", mulle meeldib!). Ja siis on mul ju veel fotokas, kus on alati liiga palju pilte, mis vajaksid "ule vaatamist ja valiku tegemist.
M"arkmik on niii isiklik, et ma vist poletan selle koos mone kolliga viimases linnas "ara. Sinna ma kirjutan KOIKE! Mis tundeid miski/keegi mus tekitab ja miks; mille "ule ma end motlemas leian ja miks; mis k"usimusi keegi/miski minus on esile toonud. Ma olen iseendaga kahekesi. Vahel muidugi on h"abi, et ma selliseid motteid motlen. Kui koik uitideed "ules kirjutada, tekib tunne, et olen eriti tapvalt pinnapealne inimene. Siis on korraga 100 asja, mille kohta mul tegelt polegi mingit arvamust, sest mul pole olnud aega selle peale moelda. H'abi on ka olnud unistada, aga nii ei s"unni ka plaane ega ilusaid tegusid.
--------------------
Kui minust juba 2 n"adalat mitte keegi kuulnud pole, siis olen k"ull kuskil kinni. Muu aeg ei ole mul piiritletud.
--------------------
Soitsin eelm n"adal turistirannast, Palolemist rongiga louna poole. Mu korvale tuli "uks vana rootsi mees, kes just oli oma pere koju "ara saatnud ja kavatses ise veel 3 n"adalat m"o"oda Indiat ringi k"aia. Ta tahtis koos minuga reisida ("utles, et ta pole mitte homesick (koduigatsus), vaid talksick (jutuhaigus). Mina ei viitsinud. Meil k"ull t"apselt samad plaanid, aga ikkagi, mina soitsin 2 peatust edasi. No ta siis vaatas mind ja motles, et selline kribu ja nii enesekindel ja tahab "uksi olla, keegi selle taime veel nopib. Ja soovitas mul "awake" olla ("arkvel), mitte ainult magamise mottes.
Jah, tal on oigus, mu aju on erk, ma ei olele, vaid tean nii palju kui teada suudan, mis mu "umber toimub. Mulle on mu turvalisus oluline ja ma tagan seda ise. Sest ma olen "uksi. Ja mulle meeldib nii!
Muideks, see rootsi mees olevat minuga sama lennukiga Helsinkist Indiasse lennanud.
Ja ta oli u 1995- 200...miski Turbas (60 km Tallinnast) Cinderella vabriku omanik. M"u"us siis oma osaluse maha ja hakkas reisima. Nii v"aike on see maailm!
Subscribe to:
Posts (Atom)