K"aisin t"ana linnuvaatluspargis, vaatem"ael ja loomaaias.
Linnuvaatlusparki tutvustati LP-s kui j"arve, millel palju linde elavat. L"aksin siis v"agavarahommikul sinna. Vesiratta laenutamiseks pidi min 2 in olema. MINA OLEN "UKSI! Surusin pettumise alla ja istusin pingile. See oli kivist ja k"ulm. Ja linde lendas toesti palju, aga v"aga kaugel. Ja mul binoklit muidugi pole. Tegin siis "uhest vehklevast kormoranist pilte, aga mu fotokas hakkas intensiivselt lillasid triipe pilduma (varsti viskan ta j"arve!). Ja teised tulid juba peredega parki ning soitsid l"armakate lastega minu linnuj"arvele. ooooooeeeeeeeehh ma olin niiiiii pettunud!
Motlesin, et l"ahen "ara loomaaeda, seal ikka saab v"ahemalt magavat looma vaadata.
Aga rada l"aks edasi.
Ja j"arjest ilusamaks.
Ja siis oli mingi suurem vorguga eraldatud ala, kus elasid kurelised, paabulinnud (valged ja iga-v"arvilised, h"asti ilusate tuttidega), kirjud kanalised, pardid oma tibudega, ja veel igast lindelukaid.
Kui vorgu alt v"lja tulin, oli j"arsku koik kohad linde t"ais - t"aiesti vabalt lendasid rohelised kakaduud (voi papagoid, mina vahet ei tee), pelikanid ujusid j"arvekaldal, mingi v'aiksem kollase nokaga kure ja luige sugulane oli igal pool (seda on kogu India t"ais, istub isegi lehmal seljas, soidab ja s"o"ob korralikult kogu k"ulvatud tera pollult "ara). Teerada l"aks edasi ja oli toeliselt sinna tulemist v"a"art. See oli pohimotteliselt botaanikaaed ja suur vaikne j"arv sobis h"asti tiivulistele elamiseks. Isegi helesiniseid tillukesi kingfishereid n"agin.
Ma olin selles pargis 3h. Tegelt oleksin tahtnud terve p"aeva olla, aga igal pingil istus mingi india paarike. Nad mujal ei tohi k"aest ega "umbert kinni avalikkuses viibida, see on nende varjupaik. Paradiis paarikestele ja tiivulistele.
Mina olin "uksi (ja ausalt"oldes veits kade ka, esimest korda!!!), aga ok. Mina nautisin kogu seda elamust t"aie s"udamega.
----------
Ja siis see vaatem"agi. Koik muudkui r"a"akisid sellest. Et midagi erilist.
Mul oli terve p"aev oma riksha, nii et soitsime siis sellega "ules. Teepiirdel istusid ahvid ja vahtisid m"o"odasoitvaid autosid. Kumb juhmim on, see kes "ules soidab voi see, kes ei l"ahe. Seda motlesin ma muidugi nagu muistne eestlane ikka, alles alla tulles. Mina muidugi osutusin lollimaks.
Seal "uleval oli tempel. Muud midagi. Vaade oli nagu Prita aknast - kui akna all ilusat puud poleks, siis muu k"ull ei volu. Ja mind kisti sellesse usuv"arki. Kuhugi pandi mu varbavahekingad "ara, kohe oli mingi mees mu teejuht, k"atte suruti peot"ais lilli ("uks neist oli kas vesiroos voi lootos, ma ei tea) ja mass l"ukkus templisse. Mina muidugi olin silmad p"arani ja hirmul nagu j"anes. Ma kohe kuidagi ei tahtnud kedagi solvata ja selleks ma pigem ei roni kuskile usualadele. Aga "uksi eralduda enam ei saanud. Vool viis kaasa. See minu teejuht oli templit"o"otaja, ilus ja "a"armiselt kena h"a"alega mees. Andis paar k"asku ja ma olin igalt poolt j"arjekordadest ees. Minu lille vottis preester vastu ja pani p"arja kaela, otsmikule sain punase t"api ja pulbrit selle uuesti tegemiseks ka ajalehet"ukki pakituna. Ma olin t"ahelepanelikkus ja h"ammeldus ise. Ma ei osanud mitte midagi teha! Mitte kuhugi vaadata ega p"o"orata ega ammugi minna. See templimees viis mind siis oue, kus soovitas mul sealsest puust pilti teha (tegin! Peaasi, et see mu fotokat katki ei tee kogu oma p"uhadusega), J"argmises templis n"aidati kaugusesse Shiva peale. Olgu. Minu peas oli ainult see mote, et kui v"aga nad ise seda usuvad. Aga silmad olid k"ull jumalatele p"o"oratud. Usk toidab toesti hinge. Midagi v"aga ilusat on toelises usus!
Ja molemad templid lohnasid niiiiii h"asti! Eks see meeletu lillede ja puuviljade meri j"atab sinna tugeva j"alje.
Oues tegi usumees minust ja templist ja sellest lillevanikust mu kaelas pilti ja "utles, et vaniku voib p"arast autole voi rikshale panna (mida ma tegin ja kangesti roomustasin oma vaest rikshajuhti). Ja siis k"usiti annetust. Ja kui kingi tahtsin k"atte saada, siis selle eest k"usiti ka Shveitsi taksiga. UUH! Kuidas ma end siia k"ull vedada lasin???
Ja mitte midagi muud (m"u"ugiletid ka muidugi) siin m"ael polnudki! Vot!
Mind pole tegelt ei moslemi ega hindu religioosne kultuur "uldse huvitanud. Isegi nende arhitektuur mitte. Ma ei viitsi kuhugi sisse minaa. Tegelt mulle mojub igasugune liigne kaunistatus alati v"asitavalt, isegi Euroopa lossides. Ma armastan minimalismi.
Linnuvaatlusparki tutvustati LP-s kui j"arve, millel palju linde elavat. L"aksin siis v"agavarahommikul sinna. Vesiratta laenutamiseks pidi min 2 in olema. MINA OLEN "UKSI! Surusin pettumise alla ja istusin pingile. See oli kivist ja k"ulm. Ja linde lendas toesti palju, aga v"aga kaugel. Ja mul binoklit muidugi pole. Tegin siis "uhest vehklevast kormoranist pilte, aga mu fotokas hakkas intensiivselt lillasid triipe pilduma (varsti viskan ta j"arve!). Ja teised tulid juba peredega parki ning soitsid l"armakate lastega minu linnuj"arvele. ooooooeeeeeeeehh ma olin niiiiii pettunud!
Motlesin, et l"ahen "ara loomaaeda, seal ikka saab v"ahemalt magavat looma vaadata.
Aga rada l"aks edasi.
Ja j"arjest ilusamaks.
Ja siis oli mingi suurem vorguga eraldatud ala, kus elasid kurelised, paabulinnud (valged ja iga-v"arvilised, h"asti ilusate tuttidega), kirjud kanalised, pardid oma tibudega, ja veel igast lindelukaid.
Kui vorgu alt v"lja tulin, oli j"arsku koik kohad linde t"ais - t"aiesti vabalt lendasid rohelised kakaduud (voi papagoid, mina vahet ei tee), pelikanid ujusid j"arvekaldal, mingi v'aiksem kollase nokaga kure ja luige sugulane oli igal pool (seda on kogu India t"ais, istub isegi lehmal seljas, soidab ja s"o"ob korralikult kogu k"ulvatud tera pollult "ara). Teerada l"aks edasi ja oli toeliselt sinna tulemist v"a"art. See oli pohimotteliselt botaanikaaed ja suur vaikne j"arv sobis h"asti tiivulistele elamiseks. Isegi helesiniseid tillukesi kingfishereid n"agin.
Ma olin selles pargis 3h. Tegelt oleksin tahtnud terve p"aeva olla, aga igal pingil istus mingi india paarike. Nad mujal ei tohi k"aest ega "umbert kinni avalikkuses viibida, see on nende varjupaik. Paradiis paarikestele ja tiivulistele.
Mina olin "uksi (ja ausalt"oldes veits kade ka, esimest korda!!!), aga ok. Mina nautisin kogu seda elamust t"aie s"udamega.
----------
Ja siis see vaatem"agi. Koik muudkui r"a"akisid sellest. Et midagi erilist.
Mul oli terve p"aev oma riksha, nii et soitsime siis sellega "ules. Teepiirdel istusid ahvid ja vahtisid m"o"odasoitvaid autosid. Kumb juhmim on, see kes "ules soidab voi see, kes ei l"ahe. Seda motlesin ma muidugi nagu muistne eestlane ikka, alles alla tulles. Mina muidugi osutusin lollimaks.
Seal "uleval oli tempel. Muud midagi. Vaade oli nagu Prita aknast - kui akna all ilusat puud poleks, siis muu k"ull ei volu. Ja mind kisti sellesse usuv"arki. Kuhugi pandi mu varbavahekingad "ara, kohe oli mingi mees mu teejuht, k"atte suruti peot"ais lilli ("uks neist oli kas vesiroos voi lootos, ma ei tea) ja mass l"ukkus templisse. Mina muidugi olin silmad p"arani ja hirmul nagu j"anes. Ma kohe kuidagi ei tahtnud kedagi solvata ja selleks ma pigem ei roni kuskile usualadele. Aga "uksi eralduda enam ei saanud. Vool viis kaasa. See minu teejuht oli templit"o"otaja, ilus ja "a"armiselt kena h"a"alega mees. Andis paar k"asku ja ma olin igalt poolt j"arjekordadest ees. Minu lille vottis preester vastu ja pani p"arja kaela, otsmikule sain punase t"api ja pulbrit selle uuesti tegemiseks ka ajalehet"ukki pakituna. Ma olin t"ahelepanelikkus ja h"ammeldus ise. Ma ei osanud mitte midagi teha! Mitte kuhugi vaadata ega p"o"orata ega ammugi minna. See templimees viis mind siis oue, kus soovitas mul sealsest puust pilti teha (tegin! Peaasi, et see mu fotokat katki ei tee kogu oma p"uhadusega), J"argmises templis n"aidati kaugusesse Shiva peale. Olgu. Minu peas oli ainult see mote, et kui v"aga nad ise seda usuvad. Aga silmad olid k"ull jumalatele p"o"oratud. Usk toidab toesti hinge. Midagi v"aga ilusat on toelises usus!
Ja molemad templid lohnasid niiiiii h"asti! Eks see meeletu lillede ja puuviljade meri j"atab sinna tugeva j"alje.
Oues tegi usumees minust ja templist ja sellest lillevanikust mu kaelas pilti ja "utles, et vaniku voib p"arast autole voi rikshale panna (mida ma tegin ja kangesti roomustasin oma vaest rikshajuhti). Ja siis k"usiti annetust. Ja kui kingi tahtsin k"atte saada, siis selle eest k"usiti ka Shveitsi taksiga. UUH! Kuidas ma end siia k"ull vedada lasin???
Ja mitte midagi muud (m"u"ugiletid ka muidugi) siin m"ael polnudki! Vot!
Mind pole tegelt ei moslemi ega hindu religioosne kultuur "uldse huvitanud. Isegi nende arhitektuur mitte. Ma ei viitsi kuhugi sisse minaa. Tegelt mulle mojub igasugune liigne kaunistatus alati v"asitavalt, isegi Euroopa lossides. Ma armastan minimalismi.
No comments:
Post a Comment