Moslem Qadri, emaarmastusest

SIIN ON MU KIIDULAUL USULE (mitte konkreetsele usundile, pigem Jumalale kui absoluutsusele, kellesse iga religioon usub) ning EMAARMASTUSELE.
Olin n"u"ud 6 p"aeva Mysores ning sain tuttavaks Qadriga, kes on tosiusklik moslem. Ma sattusin ta poodi juhuslikult. Ostsin sealt salli ning kuna talle ei meeldinud m"u"umisega pealet"ukkiv olla (nagu siin KOIK teised m"u"ugimehed on), pakkus teed ja tahtis niisama juttu r"a"akida. Esimesel korral ma ei viitsinud ("ullatusin vaid Qadri nime peale), andsin meiliaadressi ning kui ta mulle kirjutanud oli ning me internetipunktis kokku juhtusime, l"aksin 2 p"aeva hiljem juttu puhuma. P"arast k"aisin mitu korda p"aevas.
Esiteks nimetab ta Allahit God (jumal). Ma pole sellist usku ikka jube kaua n"ainud. Ta armastab oma jumalat ja usub temasse v"aikesteski asjades. Eks see on tal perekonnast p"arit, ta on Kashmirist, seal on koik moslemid. Aga siiski, selline silmade s"araga usk! Ja selle nimeks ma ei "utleks islam, sest mis vahet seal on, kuidas ta jumalat nimetab. Ta teenib u 25 000 EEK kuus oma poega (sellest peab muidugi rendi ja kauba omav"a"artuse maksma), kuid "utleb, et Jumal annab ja votab. Et tegelikult pole tema teha, kui edukas ta on, et ta annab lihtsalt endast parima, "ulej"a"anu on Jumala teha. Ta ei "utelnud seda mulle, kuid ma kuulsin, kui ta oma emaga r"a"akis "im shallah" (ma kirjutan kindlasti seda valesti, ei tunne ju araabia keelt, sorri). Marokos kasutati seda v"aljendit s"o"ogi alla ja peale. KUI JUMAL LUBAB. Kui ma v"aike olin, kuulsin ka Valgas vanemate uskilike suust seda tihti, eriti oma kalli T"adimari k"aest. Ja imestasin. Seda moeldi tosiselt. Ja n"u"ud ma n"aen seda j"alle.
Minus tekitab India igatsust puhta ja siira usu j"argi. Oma usu. Mitte nende.
Sama on armastusega. Ma n"aen seda siin tihti ja aina imetlen.
Sattusime Adiliga mu telefonist r"a"akima. Ma mainisin, et ema kangesti palus mul mobla Indiasse kaasa votta. Adil kuulas mind ja "utles, et tema usk "utleb, et mitte iial ei tohi ema s"udant murda, ema s"uda on ~orn. Ja r"a"akis siis kaks lugu koraanist:
*Noormees kohtas neidu, armastas teda kogu s"udamest ning oli nous koike tegema, t"ahti taevast alla tooma jne. Pruut k"usis, kas ikka toesti koike ning palus poisilt selle ema s"udant. Noormees l"aks koju, loikas oma ema s"udame v"alja ning kiirustas naise juurde. Teel ta komistas, s"uda kukkus k"aest maha ja veeres eemale. "Akki kuulis poiss kaugelt s"udame poolt h"a"alt: "pojake, on Sul koik ikka korras?" ...
Ema s"uda ei lakka mitte iial armastamast.
*Emal oli kodus poeg, kellest kasvas johkard. Poiss kohtles ema julmalt, alandas ning peksis teda iga p"aev. "Uhel p"aeval juhtus noormehega avarii ning ta oli suremas. Aga hing ei tahtnud kuidagi kehast lahkuda. Keha piinles kohutavalt. Kutsuti p"uhamees, kes alati oli aidata osanud. See oli suur jumalamees ning v"aga tark. Mees palus, palus, kuid ei midagi. Palus, ikka ei midagi. P"uhamees vaatas poissi, motles ning k"askis poisi ema kohale kutsuda. Kui see tuli, "utles p"uhamees emale, et see poisile andeks annaks. Ema vaatas ja "utles, et ei, see noormees on teda kohutavalt kohelnud. P"uhamees palus teda ning "utles, et see on ainus voimalus poja hingel rahus minna saamiseks. Ema l"aks pojale l"ahedale ning "utles talle, et annab tehtu andeks. Sel hetkel poeg suri...
Ema on korgemal kui p"uhameeste voi tarkade palved. V"ahemalt islamis.
V"ahemalt peaks nii olema.
---------------
K"aisin siis Qadriga (ta eesnimi on tegelt Adil) restoranis s"o"omas (tegi mulle v"alja) ning tema j"argis selle maa kombeid, palus enne viisakalt mult andeks ning soi riisitoite k"atega. Ja r"a"akis oma perest. Koige suurem l"ahedusavaldus olevat see, kui ta koju l"aheb ning ta ema teda oma k"aest toidab!
Ta on 24, kuid helistab igal hommikul ja ohtul oma koju, et ema ei muretseks. Nendel pidi nii tavaks olema.
Ta muretseb, kuidas kunagi ta naine (tal praegu veel kedagi pole) ja ema omavahel l"abi hakkavad saama. Et nad molemad tema poolt armastatud oleks ning ei konkureeriks.
Meile on see veider motlemine, kas pole?
----------------
"Arge muretsege, et ma siin Indiasse nii kohutavalt "ara armun, et ei taha enam Eestisse tulla, voi kui tulen, siis eestilikku halvustan. Ei. Kui lapse kooli l"aheb, siis ju mitte selleks, et `oppida, kui rumalad teised on, vaid et ise targemaks saada, et opitut kasutada.
Ma tahaks niimoodi armastada ja niimoodi uskuda nagu nemad. Ja tahaks siiras olla. Kavatsen India endaga kaasa tuua. Mitte muutuda indialaseks.