Cameron highlands: kohtasime lõpuks Silverit, käisime teeistandustes jalutamas ning tegime kohustusliku pildi,:
kuni järsku kargas kaamera ette miljon kohalikku, et neid ka Eestis vaadataks:
Liblikapark, kus tasus küll kõiki muid rohkem jälgida, kui lendavaid tegelasi:
Malaisia putukad on ikka kõige ärevamad! Nüüd ma käin silmad punnis peas ja kahtlustan iga taime, oksa, lehte ja plekki, et see on putukas! Ehk terve puu võib hoopis rohutirtsu-pundar olla: (ehk mitut elukat näed? või mitut lehte?)
Noh, ära mine edasi:
Malaisiast tulime mööda maad Taisse, esialgu rongiga piirini, siis taksoga õigesse piiripunkti ning edasi mikrobussidega Trangi.
22 päeva Malaisias, ärritavat, aga omapärast,
koledate naiste ja nokkadega pearättidega, islamlikku, kassiderohket, vihmast, lopsakat maad. Värviline maa, niipalju kui me suutsime, viitsisime või oskasime märgata.
No comments:
Post a Comment