Melaka

Melaka. Olen taas inimene. Pärast mõningaid vintsutusi, haigust ja pealinna ning plaanide segadust.
Siin Melakas on väga veidrad sõiduvahendid, velorikšad, põhimõtteliselt külgkorviga jalgrattad. Juhtidel on seljatoe külge monteeritud makk, enamikul vist jõulumuusikaga, aga mõnel tuleb sealt ka oma maa poppi.
Ja seda täie tümpsuga. Ise on nad oma kaariku lillede ja karra ja vilkuvate elektrilampidega nii ära ehtinud, et päeval on nad vahutordid ning öösiti juudi jõulupuud.



Jõulud tulevad.
Uskuge siiralt, mitte ärge ostke :)
Siin on teile pilt vaesekestest, kes ei saa isegi ilma kujul jõulutunnet, nad topivad oma lapsed kummipalli ja puhuvad neile penoplasti pähe.

******************************************

Pulgakommitüdruk

*****************************************

Jäin Kuala Lumpuris päris haigeks, põiepõletikku. Käisime arsti juures. "Very bad". 2 antibiootikumi sain koheseks allaneelamiseks ning mingi pulbri õhtuks. (U 250 eeku Eesti kindlustuselt pinnida). Malaisias antakse rohud patsiendile koos pakendi ja infolehega, erinevalt Indiast, kus olid lihtsalt valged tabletid pabertorbikus.
Ma ei jää viimasel ajal niisama haigeks, ikka mingil emotsionaalsel põhjusel. Mõtlesin siis korralikult, mis mul viga on. Viriseda ei oska ja hädaldada pole millegi üle. Mõtlesin siis. Päris mitmeid päevi.
Ma olin Eestis enne äratulekut tohutult palju tööl, kolisin ning viimane nädal magasin öösiti 4 tundi. Eestis läks ilm järjest pimedamaks ning mina kinnisemaks ning talvisemaks. Viimastel nädalatel tuli köha, mis tänu massöörile ja mu rahvameditsiinile küll hullemaks ei läinud, aga üle ka mitte. Nii kui Austraaliasse sain, Indrekut nägin ja värsket Austraalia lõhnavat õhku kopsudesse tõmbasin, köha kadus. Neli päeva puhkasime ning edasi tuli hääletamisralli, 9 päevaga 3500 km. Nüüd Aasia erinevad elutingimused ja vajadus kohaneda. Ma olen ikka veel väsinud! Kuigi siin on valged ja päikselised päevad. Ma võtsin Eestis juba talve vastu ning see keeldub üle minemast. Võib-olla ma olengi olemuselt eestlane, mul ongi kehas pime ja väsinud talv, vaatamata kohale, kus viibin.

Mõtlesin ka selle üle, miks ma midagi sellist Indias ei kogenud. Ma usun, et maad mõjuvad erinevalt. India inimesed on perekesksed, tegelevad oma usu ja oma kehaga ning ausalt, ma pole kuskil õnnelikumaid inimesi näinud.

Malaislased on samuti väga usklikud, kuid kuskil on konflikt, see on õhus tunda. Võib-olla on see moslemite ja hiinlaste omavaheline konflikt, v-o kogukondlikult mõttelaadilt individuaalsele üleminek. Igatahes, siin pole sellist siirust nagu oli Indias. Malaisia lapsed ei maga õlal nagu rotipojad, vaid vinguvad ja ärritavad mind samamoodi nagu Eestis. See maa ei paku. Siin tuleb meeldivad asjad ise võtta, osta või üles otsida.
Meie lähme vihmametsa ja teeistandustesse matkadele.

Sõin rohud ära, rääkisime Indrekuga kõik oma ootused ja igatsused läbi (ausalt, kui ma väga halvasti end tundsin ja kõrvaluberiku mees veel suitsetama ka hakkas, tekkis mul ELUS ESIMEST KORDA KODUIGATSUS!!!), sõin ainult dieeditoite ning Indrek uputas mind veega ning me sõitsime ilusasse väiksesse Melakasse. Nüüd ma tunnen end palju paremini, näen ka häid asju ning väga tahan edasi reisida. Leidsin ennast üles.

Oleme lõpuks ometi tõeliselt ilusas kohas, väikelinnas Melakas. Siin on u 640 000 inimest, meri, jõgi, rikšad ja armas Hiinalinn, kus me peatume.

Meil on hotellis võrkkiik, lugemiseks tasuta ajakirjad ja raamatud, baldahhiin sääsevõrguga, kitarr öiseks unelemiseks (ja Indrekul on eriti ilus uneseade unelaulule "Mina ei taha veel magama jääda"), avatud siseõu puhta! põranda, lillede, sõnajalgade ja akvaariumiga (kus teadaolevalt kalu inimjalgadega ei toideta). Ilus!










**************************



Käisime kalasid toitmas. Sama asi, mis Madli ja Kaarel Jaapanis tegid ning mida meil sellest aastast ka Eesti spa-des pakutakse: kalad näksivad jalgade küljest surnud osakesed ära. Proovisime pisikesi (u 1 cm), siis suuremaid (3cm) ning suuri (6cm), siis tulid piraajad ning lõpuks krokodill.




*******************************

Meretoit :), kõige odavamad elukad.