Laose pulm

Saime Laoses Estriga kokku. Ta tuli Silveri juurest Hiinast korraks ära mingi vana reisil kohatud sõbraga Laosesse hõimudesse matkama. Meie muidugi tunneme Silverist puudust, aga ok, ta ju nüüd ikkagi Hiina näitleja - mängib mingis kohalikus seriaalis britist ameeriklast, kes on jaapanlaste kätte vangi sattunud. Ester osales ka ühes osas ja lasti õhku.

Molutasime siis Estri ja Timiga väikeses külas Muang Singis, midagi tarka polnud teha. Läksime kõndima ja leidsime välipulma. Üsna suur üritus oli, võimalik et umbes 100 inimest. Natuke seisime värava juures, kuni pulmalaulik meid sisse palus. Tegelt kutsutigi kõiki möödujaid, kel huvi tundus olevat.
Kingitused pandi ümbriku sees kahte suurde supitirina-laadsesse nõusse kohe pulmaväravas, paar tüdrukut olid seal valves ka.
Inimesed istusid laudade ümber, paljud tantsisid lava ees, igas vanuses, seisuses ja kostüümis. Tantsiti ringtantsu, tammudes liigutati käelabasid ja sõrmi. Üksteisele kordagi otsa ei vaadatud. Natukene mari rahvatantsu moodi, aga mitte nii graatsiline. Muusikaks oli muidugi tüüpiline indo-hiina kaebelaul, aga tümpsuga.

Traditsioone või mänge me oma mõnetunnilise kohaloleku ajal ei kohanud ega kuulnud ka hiljem hotellitoast (võimendusest levis pulm üle linna). Igaljuhul kestis pidu mitu päeva.

Pruutpaarile mingit aukohta polnud, imetlevat või austavat tähelepanu neile ei pööratud. Pruut oli kõige tähtsam orgunnija (nagu Eestis). Mul oli hea meel, et ta kurb polnud (nagu tavaliselt naaberriikides). Ta polnud ka enam teismeline, teadis, et tahab või peab abielluma.


Söögid olid kõik laual. Enamus olid üleväetatud kardemoni-lehtedega. Tofut ega kala polnud, vaid erinevaid kastmetes rupskilisi lihasid, millest mõned võisid ka rotid, koerad või sisalikulised olla. Meie igaks juhuks ainult maitsesime.



<