Vietnam, kust meil on suurim heameel väljas olla, võtab asja ülitõsiselt ning on muutnud kogu ühistranspordi hinnad kogu veebruari kuuks kahekordseks, piiripunktid on vähemalt 12.-16.veebr kinni, inimesed ostavad punaseid lambikesi, viivad motikaga õitsvaid kirsi- või mandariinipuid koju ja riputavad need elektriküünlaid täis. Kõik on veits mures, kuidas küll asjad kulgema hakkavad, kas ikka läheb kõik hästi ja tuleb uus aasta.
Hiinas polevat mingit liiklust 14.-16.veebr (kuupäevadega loominguline ümberkäimine on pühade ajal põhjendatud), paljud hotellid ja söögikohad on suletud. Jube pidu ja teleka vahtimine. Mõned turistid on püüdnud hiinlastelt küsida, et mis numbriga aasta neil siis algab, aga keegi ei tea, pole huvi tundnud, tiigriaasta, noh. Ja 2010. Peaasi, et ikkagi hiina pidu.
Laos õitseb, aga siga ka ei näksi, kas need on kirsid. Suurt paanikat pole, sest Laose enda uus aasta algab koos vihma-hooajaga aprillis (siis on tänavatel veesõda), aga kuna Laos on hiinakaid täis, siis on täna tähistamine! Istutakse ümmarguse laua taga ja iga mees õngitseb oma pulkadega kaugelt laua teisest otsast maitsvaid palakesi. Tõsta ja puudutada tohib ainult oma kausikest, vaagnate ulatamine ja edasi andmine on toidu solvamine.
Metsik söömine.
Paugutamine. Hetkel taevas, aga varsti kuuleme kindlasti ka seedepauke. Röhitsemisele, rögastamisele ja sülitamisele lisaks.
Kõigis elektriga kohtades mängib telekas. Ja kõik patareid toidavad pentatoonilist hindohiina muusikat.
Meil oleks muidu täiesti ükskõik, aga nad ei lase magada.
Aga küll see "uus" ka ruttu vananeb.
Ja siis on meil veel sel reisil Nepaali ning Tiibeti uued aastad ees.
No comments:
Post a Comment