Oleme Vietnamis Saigonis.
Kirjutasin siia meeletult pika sissekande, aga läksin kuskile vastu ning kõik kustus ära. Ma polnud seda wordi copinud ka, kuna SIIN JU POLE WORDI!!!
Ehk, ma ei kirjuta enam peaaegu midagi. Olen päris solvunud.
Nagu näete, mulle ei meeldi Vietnamis!
Ma olen aru saanud, et mu iha ümber maailma reisida on olnud kinnisidee. Ma teinekord uurin ja mõtlen enne, kuhu ja miks minna. Tasub pikalt ette unistada.
Meil on esimene kultuurišokk ja esimene kõhuhäda.
Siinsetes apteekides on erinevalt Eestist, Indiast ja Taist rumalad müüjatarid (kommunistliku maa lihttöölised), kes rohtudest mitte midagi ei tea ja mulle "punn ette" rohte peale suruvad. Õnneks on mul ema koolitus taga ja tema antud rohud aitavad ka.
Homme sõidame MuiNe-sse Lõuna-Hiina mere äärde punaseid ja valgeid liivaluiteid vaatama. Loodan, et kirjutan siis päikselisema sissekande.
Aga vähemalt on mul parim reisikaaslane!
2 comments:
Pilt on hea. Kumb tegi? :-))
Kui Gaša Equadorist tuli, siis teatas ta pidulikult, et tema ei reisi enam kunagi, praegu valmistub Venemaale Voronesi vahetusüliõpilaseks minema. Griša käib ringi ja tutvustab kõigile soodsaid lennukipileteid. Olgu siis tegemist puhkusega Sitsiilias või "huvireisiga" Amsderdami. Ise istun kodus ja tagumik hakkab vaikselt diivani kuju võtma, peab ütlema, et see on päris hea tunne.
"Forster ütles, et mälestused ei lase tal magada. Mõne aja eest, kuulnud uudist, et tema kapten, suur ja sünge Cook, oli Hawaiil küpsetatud ja ära söödud. Forster hõõrus otsaesist ja põrnitses oma kingapandlaid. Küpsetatud ja ära söödud, kordas ta.
Humbolt vastas, et tedagi köidab mõte reisimisest.
Forster noogutas. Nii mõnigi soovib seda. ja kõik kahetsevad hiljem.
Miks?
Sest tagasi pöörduda on võimatu."
Daniel Kehlmann
"Maailma mõõtmine"
lk.25
Post a Comment