ühe päeva veetsime niisama mere ääres. Mina ei teinud mitte midagi, vedelesin soojas õhus.
Keset peesitamist kukkus puu otsast hirmsa kolakaga taevas alla - umbes kahekilone kookospähekel. Indrek läks talle noaga kallale. Paar tundi võitles, tohutu töö. Ma saan aru, miks seda alati üksiku-saare-filmides näidatakse.
ülejäänud õhtu me sõime kookost.
***************
Normaalsed inimesed, kohalikud, kes ei taha päikese käes üleni ära praaduda ning nagu kommunistlikule proletariaadile kohane, kogu aeg tööd teevad, kalastasid.
Minu meelest need ümmargused paadid olid vaesemate meeste omad.
Meie kõrval üks mees kangesti ujus ja mina juba õelalt kahtlustasin teda meie vahtimises, aga ta tuli veest millegi liblikavõrgu sarnasega välja ning mitu tegelast siples seal sees. Paati tal lihtsalt polnud. Ja kust mina tean, kas ta oli imeline ujuja-kalamees või teiste võrgust varastaja. Pere sai tal süüa. Või tema külalised-turistid.
1 comment:
No see pilt, kus sa seelikuga mere ääres seisad, on nii ebamaine, et mina annan otsad. :)
Post a Comment